JUHTKIRI ⟩ Getostamise plaani naasmine

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Elamislubade arvu suurendamisega kaasnevad probleemid.
• Teiste riikide kogemus näitab, et see viib getostumiseni.
• Töölised ei pruugi töölepingu lõppedes siit lahkuda.

Nagu ütles vanarahvas, kui ei saa uksest, tuleb proovida aknast. Või korstnast. Mõni teema lihtsalt on nõnda elujõuline, nagu näiteks Eesti sisserändekvoodi küsimus, mille kaotamise või leevendamise teema tõuseb üha uuesti iga natukese aja tagant esile.

Viimati tegi kvoodi leevendamise ettepaneku läinud aasta veebruaris Eesti Tööandjate Keskliidu kihutusel Tiit Riisalo, kes oli toona Eesti 200 ridades majandusminister. Nüüd soovib sama ministeerium uue ministriga taas muuta välismaalaste seadust, lisades sinna oskustööjõu erandi, mis võimaldaks tööjõunappuses vaevlevates valdkondades tõsta elamislubade arvu kaks korda, 2600 võõrtööliseni aastas.

Postimehe veebis on juba jõudnud sellel teemal sõna võtta majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE), kes näeb ettepanekus võimalust leevendada mõne valdkonna kroonilist tööjõupuudust. Tegevus toimuks tema sõnul «kontrollitult, väga kindlate reeglite alusel ning tingimusel, et siia saabuv inimene peab austama meie keelt, kultuuriruumi ja kombeid».

Jutu mõte keele ja kultuuriruumi austamisest on igati kiiduväärt, ent kuidas meil sellega senini läinud on? Pealinna teeninduses kohtab üha enam umbkeelseid inimesi. Äpitaksodest pole üldse mõtet rääkidagi. Kuidas me oleme suutnud integreerida Ukraina põgenikke? Või Süüria põgenikke? Üksikud edulood ei anna alust kõneleda üleüldisest edust selles vallas.

Postimehe meelest viib võõrtööliste elamislubade arvu kahekordne suurendamine Eestis viimaks getode tekkimiseni.

Nagu ütlesime vastuseks Riisalo plaanile, kostame ka Keldo plaani kohta: see viib getostumiseni. Kusagile Tallinna paneelelamu piirkonda tekib näiteks Väike Usbekistan, kus oma perekonna järele toonud usbeki töölised elavad kompaktselt koos ega muretse ülearu oma eesti keele oskuse pärast. Näide pole abstraktne: Usbekistan on Ukraina ja India järel juba tõusnud elamislubade saajate esikolmikusse. Kaitsepolitsei peab aga Usbekistani islamiäärmusluse mõttes riskiriigiks.

Arvestades kaasavõetavaid pereliikmeid, suureneks Eesti elanikkond prognooside järgi umbes 6000 inimese võrra aastas. Mõeldes meie langevale sündimusele, tekiks paarikümne aasta pärast küsimus, kes integreeriks keda. Ehkki majandusministri sõnul peavad ajutise elamisloaga Eestisse tulevad inimesed töölepingu lõppedes siit lahkuma, ei saa selles kindel olla. Ajutise tööjõuna Saksamaale toodud türklased ei lahkunud sealt küll kuhugi.

Ühesõnaga, sellises mahus kvoodi suurendamine ei ole hea plaan ning meid ei peaks muutma rõõmsamaks ka mantrana korratav jutt, et tegemist on oskustöölistega. Praktika on näidanud, et Eesti riigi teenustel – näiteks haridussüsteemil – on sisserändajate vastuvõtupiir, mille ületamise puhul langeb teenuse kvaliteet hüppeliselt. Kas meil on olemas vastavad analüüsid ning kas sisserändest kasu saavad ettevõtted oleksid valmis panustama kaasnevatesse kuludesse? Nagu ütles vanarahvas: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.