Karmo Kuri ⟩ Mis on julgeolek? – Eesti kaitsevõime toetub neljale sambale

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri. Foto: Helen Kattai

Tartu Ülikool toetub sümboolselt peahoone sammastele – ka Eesti riigikaitset hoiavad püsti sarnased tugisambad. Need võib jagada neljaks põhivaldkonnaks: kaitsejõud, sisejulgeolek, meditsiin ja Eesti inimeste motivatsioon võidelda ja võita. Ühe samba nõrgenemine võib seada ohtu kogu terviku, mistõttu tuleb panustada kõigisse võrdselt, kirjutab Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri (SDE).

Kaitseväe oluline osa on ajateenistus. Selle kõrval vabatahtlikud organisatsioonid Kaitseliit, Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Poola peaminister Donald Tusk on öelnud, et alates 2027. aastast soovib Poola riik anda sõjalise väljaõppe 100 000 inimesele aastas. Eesti proportsioone arvestades oleks see ligi 3800 inimest aastas. See tähendab, et Poola alles pürgib tasemele, kus Eesti kohustusliku ajateenistusega juba praegu on ja sellel lisanduvad aktiivsed kaitseliitlased. Reservväe ja vabatahtlike kaasamine on oluline. Eestit rünnates peab vaenlane arvestama, et vastupanu võib tulla igast põõsast.

Sõjaline jõud on tähtis. Ajalugu aga näitab, et rünnakuid alustatakse mitte konventsionaalsete sõjaliste jõududega, vaid mõjutustegevuse ja diversiooniaktidega. Eestil on endal kogemus selles vallas olemas. Ajaloost mäletame Nõukogude Venemaa ebaõnnestunud võimuhaaramise katset 1. detsembril 1924 ehk detsembrimässu. Värskelt on silme ees ka psühholoogilise mõjutustegevus ja praeguses paradigmas hübriidrünnakuteks nimetatud kaablite ja torude purustamised Läänemeres.