Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JAANUS NURMOJA Vene füüreri uus temp tegi lõplikult selgeks: ülemsibulad peavad Toompealt kaduma (22)

Copy
Toompeal asuv Aleksander Nevski katedraal ehk Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stavropigiaalne õigeusu kirik Tallinna linna siluetil.
Toompeal asuv Aleksander Nevski katedraal ehk Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stavropigiaalne õigeusu kirik Tallinna linna siluetil. Foto: Sander Ilvest

Vene füürer allkirjastas neljapäeval dekreedi, millega kästakse okupeeritud Ukraina aladel «ebaseaduslikult» elavatel ukrainlastel 10. septembriks kas lahkuda või «reguleerida oma õiguslikku staatust». See on üksnes järjekordne põhjus ebaseaduslikult rajatud objekti ümberkolimiseks Toompeal olevalt aukohalt kuhugi mujale, väljapoole Tallinna vanalinna siluetti, mida see mürakas juba viie põlvkonna jooksul on reostanud, kirjutab Jaanus Nurmoja.

Vähe sellest, et niimoodi vabaneb võõrkehast vanalinna siluett – puhtaks saab ka lossi plats. Toompea lossi esine saab tagasi oma hingamisruumi. Taas avaneb vaade kaugemale – Lossi platsi äärne hoonestus, Pika jala algus, riigivanema maja, Niguliste kirik, Komandandi aed linnamüüri ja Taani kuninga aia väravaga ning Tallitorn, Neitsitorn ja Kiek in de Kök moodustavad Toompea lossi eest vaadatuna nägusa panoraami. Ka Taani kuninga aia poolt vaadates ei ole siis enam sein ees – näeme hoopis uhkemat pilti, kus teerada suundub otsejoones Toompea lossi väravate suunas.

Küsimuse teenimatult katedraaliks kutsutava võõrkeha eemaldamisest Toompealt (muide, ühe variandina ka teise paika toimetamisest!) tõstatasid selgrooga poliitikud juba vahetult pärast vabadussõja lõppu. Esimesena osutas avalikult selle sobimatusele 1920. aastal admiral Johan Pitka, kes nõudis ka Peeter I monumendi mahavõtmist praeguselt Vabaduse väljakult. Viimati mainitu sai kaks aastat hiljem teoks, kusjuures palju ei puudunud, et see oleks toimunud kodanike omaalgatuse korras.

Tagasi üles