Vähe sellest, et niimoodi vabaneb võõrkehast vanalinna siluett – puhtaks saab ka lossi plats. Toompea lossi esine saab tagasi oma hingamisruumi. Taas avaneb vaade kaugemale – Lossi platsi äärne hoonestus, Pika jala algus, riigivanema maja, Niguliste kirik, Komandandi aed linnamüüri ja Taani kuninga aia väravaga ning Tallitorn, Neitsitorn ja Kiek in de Kök moodustavad Toompea lossi eest vaadatuna nägusa panoraami. Ka Taani kuninga aia poolt vaadates ei ole siis enam sein ees – näeme hoopis uhkemat pilti, kus teerada suundub otsejoones Toompea lossi väravate suunas.
Küsimuse teenimatult katedraaliks kutsutava võõrkeha eemaldamisest Toompealt (muide, ühe variandina ka teise paika toimetamisest!) tõstatasid selgrooga poliitikud juba vahetult pärast vabadussõja lõppu. Esimesena osutas avalikult selle sobimatusele 1920. aastal admiral Johan Pitka, kes nõudis ka Peeter I monumendi mahavõtmist praeguselt Vabaduse väljakult. Viimati mainitu sai kaks aastat hiljem teoks, kusjuures palju ei puudunud, et see oleks toimunud kodanike omaalgatuse korras.