Mart Saarma, Indrek Tammeaid ⟩ Eesti teadus- ja arendustegevuse kolm murelast

Euroopa patendiameti EPO koduleht. Eesti esitas Euroopa Patendiametile 2023. aastal 71 patenditaotlust, samal ajal kui Soome esitas 2336 taotlust. Foto: epo.org

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) areng on riikide jaoks kõige olulisem tegur nii ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamiseks kui ka jätkusuutliku pikaajalise majandusliku kasvu saavutamiseks, kirjutavad Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma ja innovatsiooniekspert Indrek Tammeaid.

Kriisides ja keset suuri katsumusi on alati hea vaadata naabrite tegusid. Sarnaselt Eestiga seisab mitmete probleemide ees ka Soome, kus tootluse kasv on samuti olnud aeglane. Lihtsaid lahendusi ei ole, siiski on märkimisväärne Soome ühiskonna laiapõhjaline toetus TAI tegevusele kriisidest väljumisel. Riiklik rakendusuuringute keskus asutati jaanuaris 1942, keset Jätkusõda. 1990. aastate suure majanduskriisi ajal, kui eelarvekärpeid tehti ennekuulmatus mahus, lisati TAI investeeringuid – luues sellega vundamendi 2000ndate mitmetele edulugudele. Ka tänavuses riigieelarves suurendati keset üldisemat kokkuhoiupoliitikat TAI kulusid 13,8 protsenti. Võrreldes mullusega on see 346 miljonit eurot (mln) lisaraha, seejuures on ülikoolide TAI tegevuse lisarahastus 162 mln.

Kuidas saavutada selline teadus- ja arendustegevuse (T&A) toetus? Soomes levib laiapõhjaline veendumus, et TAI ei ole mitte ainult teadlaste intellektuaalse huvi rahuldamine, vaid alus ühiskonna heaolu loomiseks. Kasvavaid TAI kulutusi toetavad nii suurtöösturid, ettevõtlusliidud kui ka ametiühingud. Poliitilist toetust jagab nii parem- kui vasaktiib.