Tiit Kärner ⟩ Kodanikuks olemise sisu on lojaalsusevanne rahvusriigile

Eesti passi saamine eeldab enamat kui lihtsalt soovi see saada. Foto: Thomas Balagula / Shutterstock

Eesti kodakondsuse saamine eeldab inimese sisemist valmisolekut selleks, lihtsalt soovist jääb väheks, arvab füüsik Tiit Kärner.

Äsja avalikustati Balti Uuringute Instituudi uurimus määratlemata kodakondsusega isikute kohta. Leiti, et neid on ligi 60 000 ehk umbes kuus protsenti Eesti elanikest. Neist igast viiest neli on valmis Eesti kodanikuks hakkama, juhul kui neile sellist võimalust pakutakse, igast kolmest kaks pidasid võimalikuks, et nad on ka ise millalgi valmis selles suunas mingeid samme astuma. See sõnum, mis tõotab Eesti kodakondsusega isikute arvu kiiret kasvu, valmistab kindlasti rõõmu neile, kes on arvamusel, et kiire integratsioon (lõimumine) on kõige pakilisem Eesti riigi ees seisev ülesanne.

Paraku on siin üks probleem: rahvusriigi kodanikuks olemise sisu on lojaalsusvanne seda riiki ühtse ajaloo, keele ja kultuuri läbi defineerivale rahvale ehk rahvusele («citizenship means loyality to nation») ja Eesti on oma põhiseaduse järgi rahvusriik. Ehkki otse sõna «rahvusriik» põhiseaduses ei esine, on preambulis öeldud, et Eesti riik on loodud «tagamaks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade», mis tähendab sisuliselt sama.