JUHTKIRI ⟩ Uut kaitseministrit oodates

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

Viimased nädalad on Eesti jaoks eksistentsiaalse julgeolekuküsimuse tõstnud uuesti sündmuste keskmesse. Nagu déjà vu mõjusid kaitseministeeriumi ekskantsleri Kusti Salmi ja kaitseväe eelmise juhataja Martin Heremi kriitika relvahangetega venitamise kohta. Eelmise aasta kevadel suutsid just nemad ühiskonnas nihutada raskuspunkte nii, et me kõik saime aru Eesti agressiivsest kaitsestrateegiast ja äärmisest hädavajadusest kiiresti relvastuda. Ning ühiskonna valmisolek ohverdusteks julgeoleku nimel aitas valitsusel jõuda otsusteni puudu oleva raha leidmiseks.

Valitsuskoalitsiooni muutmine ning valitsusremont on õige aeg vaatamaks üle ministeeriumite arvu ning sedagi, kes ühte või teist neist ministrina juhiks. Postimehe meelest tuleb kindlasti välja vahetada kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).

Probleem pole uus: kaitseväe juhataja sõjaliste nõuannete elluviimine ei edene. Täiendav moonaost on kuni seitse aastat kestev protsess. 1,6 miljardit moonahankeid on kõik kaetud kokkulepetega, aga lepingutel allkirju ei ole. Piiriäärse kaitsevööndi punkriehitus ei ole alanud ning pole isegi teada, kuhu neid täpselt võiks püstitada. Ning ministeeriumi eelarvest toetakse ujula rajamist Tapale põhjendusega, et seda kasutavad kaitsevägi ja liitlased.