:format(webp)/nginx/o/2025/03/12/16710225t1h67e1.jpg)
President Trumpi algatused aktiveerida läbirääkimisi Ukraina ja Venemaaga nendevahelise lahingtegevuse lõpetamiseks on liikvele ajanud mitte ainult maailmadiplomaatia, vaid ka kogu Vene ühiskonna. Uusi trende siiski pole arenenud ja radikaalseid muutusi Venemaa kodanike meeleolus pole toimunud. Rääkida võib üksnes mõningasest korrektsioonist, mis pole mõjutanud põhiväärtusi ega ettekujutusi sõjast, kirjutab Venemaa-ekspert ja kolumnist Andrei Kuzitškin.
Levada keskuse analüütikud, kes jätkavad keerulistes tingimustes Venemaa avaliku arvamuse uurimist, märkasid juba eelmise aasta augustis sõja kiiremat lõpetamist ja rahuläbirääkimisi pooldavate venemaalaste arvu kasvu. Päästikuks olid sündmused Venemaa Kurski oblastis, kuhu sisenes Ukraina armee, võttes kontrolli alla suure maa-ala koos Sudža rajoonikeskusega. Rahupooldajate arv kasvas hetkega 50 protsendilt 60 protsendile. Pärast Trumpi ja Putini esimesi kontakte sel aastal toetas rahuläbirääkimisi juba 67 protsenti venelastest, kuid 30 protsenti pooldas sõja jätkumist kuni «sõjalise erioperatsiooni» eesmärkide saavutamiseni Ukrainas.