Mõne päeva eest kirjutas mõjukas Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ), kuidas Euroopa Liidu kõrgel välispoliitika esindajal Kaja Kallasel ei minevat hästi – Kallas olla välja vihastanud paljud ELi lõunapoolsed riigid ja tema algatused toppavat. Parastajaid leidus muidugi ka meil, kus iga Kallase liigutus pälvib kohest hukkamõistu.
Ent kui sisepoliitiline vimm kõrvale jätta, tasub FAZi artiklit analüüsida ka muude nurkade alt. Esmalt küsimus, miks peab üldse praegu tegema kokkuvõtteid Kallase tegevusest – ta on ju olnud ametis alles mõne kuu, elab oma rolli sisse. Kallase eelkäija Josep Borrelli ametisse sobivuses olid kahtlused juba enne seda, kui temast sai ELi kõrge välispoliitika esindaja. Nii meenutati Borelli ametiaega Hispaania välisministrina, mil Hispaania Aafrika enklaavis Ceutas tohtis 2018. aastal teha peatuse Vene sõjalaev vastutasuks Moskva toetusele Madridile Kataloonia küsimuses. Ometi sai Borrell ELi kõrgeks välispoliitiliseks esindajaks ja mis järgnes, polnud just kirkaim peatükk ELi välispoliitikas – meenutagem kasvõi tema katastroofilist ühist pressikonverentsi Vene välisministri Sergei Lavroviga Moskvas 2021. aastal.