JUHTKIRI ⟩ Salasilma ja salakõrva ihalus

Päeva karikatuur. 20. märts 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Väidetavalt plaanib siseministeerium üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku.
• Lisaks pidevale jälgimisele loodaks enneolematu superandmebaas justkui «igaks juhuks».
• Võim korrumpeerib inimest ning totaalne võim korrumpeerib teda totaalselt.

Võimalik, et mõnigi lugeja on kogenud ebameeldivat olukorda, kus turvamees on hakanud tal poes järel käima ning jälgima, mida ta teeb. Jah, kahjuks meil varastatakse, kuid igat klienti ei saa eos vargaks pidada ning seire peaks olema diskreetne.

Nüüd plaanib siseministeerium väidetavalt üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku. Ehkki endine siseminister Lauri Läänemets ütles, et tema ei teadnud sellest midagi ning et ilmselt on tegemist ametkondliku initsiatiiviga, oleks tehnoloogiliselt tegemist totalitarismi kalduva jälgimissüsteemi loomisega. Olemuslikult sarnaneks süsteem sellega, mida kommunistlik Hiina juba kasutab oma inimeste jälgimiseks.

«Aktuaalsesse Kaamerasse» võib ilmuda mõni ametnik, kes kinnitab, et Eesti ei ole totalitaarne ning eesmärgiks on pelgalt kuritegevusega võitlemine. Hästi, kuid ometigi võimaldaks süsteem üle Eesti valvekaamerate vaateväljas jälgida, kus keegi on ja mida teeb. Ühtlasi loodaks enneolematu superandmebaas justkui «igaks juhuks».

Ainuüksi võimsa jälgimissüsteemi olemus on totalitaristlik, seda tingib süsteemi arhitektuur. Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis kogus julgeolekuasutus Stasi informatsiooni enamiku kodanike kohta ning neist koostati toimikud. Võib üksnes kujutleda, milliseid täiendavaid võimalusi toimikute loomiseks võimaldanuks digitaalne jälgimissüsteem, kui see veel oleks olnud tehisaruga ühendatud. DDRis poleks kommunistlik režiim tõenäoliselt siiamaani vahetunudki. Sedalaadi süsteemi kasutuselevõtuga jõuaks Eesti sujuvalt George Orwelli düstoopia «1984» realiseerumiseni.

​Postimees on kindlalt seisukohal, et me ei saa koguda massiivselt isikuandmeid põhjendusega «äkki läheb vaja».

Võimalik vastuargument, et süsteemi kasutajad on kommunistidega võrreldes moraalselt arenenumad ning et neid võib omakorda kontrollida, ei pea paika. Nagu kirjutas krahv Coudenhove-Kalergi raamatus «Totaalne riik – totaalne inimene» juba enne Teist maailmasõda: võim korrumpeerib inimest ning totaalne võim korrumpeerib teda totaalselt. Ja kas oleme ilmtingimata moraalsemad? Piisas justiitsminister Kalle Laanetil algatada prokuratuuris teenistuslik järelevalve, kui prokuratuur algatas tema korteriarvete hüvitamise uurimiseks kriminaalasja.

Idee arutelu poleks viljakas filosoofiliselgi tasandil, sest tõenäoliselt läheb see vastuollu Euroopa andmekaitse reeglitega. Inimeste kohta tuleb andmeid koguda üksnes siis, kui see on põhjendatav, mitte aga eos «kuritegevuse vältimiseks». Muidugi on prokuratuur väljendanud meelepaha näiteks selle üle, et ei saa vabalt koguda sideandmeid, sest see muudab menetlustoimingud raskeks. Postimees on siiski kindlalt seisukohal, et me ei saa koguda massiivselt isikuandmeid põhjendusega «äkki läheb vaja».

Väidetavalt on ühes Eesti vallas juba kasutatud avalikku ruumi jälgivaid turvakaameraid selleks, et tagada valla sibiveo teenuse pakkujale monopol ning hoida eemal odavama hinnaga konkurente.