MIKK SALU ⟩ Riigikohtu otsus näitab hiiliva tsensuuri tulemist

Meeleavaldus Palestiina laste toetuseks 1. juunil Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Madis Veltman

Karistusseadustiku muutmisega avati uks ambivalentsuseks ja arbitraarsuseks. Kui riigikogul oleks poliitilist julgust, siis nad tühistaksid 2022. aastal toimunud seaduse täienduse, kirjutab ajakirjanik Mikk Salu.

Riigikohtu kahe nädala tagune otsus õigeks mõista 2023. aasta novembris plakatiga «Jõest mereni» Palestiina toetuseks meelt avaldanud naisterahvas on suuna mõttes õige. See tähendab, et sellega kaitsti sõnavabadust ja see on loomulikult hea. Aga viis, kuidas kohus pidi interpreteerima seadust, on erakordselt problemaatiline ja toob kaasa hiiliva tsensuuri. Süü ei ole kohtul, vaid seadust solkinud riigikogul.

Tausta mõttes tuleb möönda, et alates 2023. aasta 7. oktoobrist on ka Eesti avalikku- ja meediaruumi saabunud Iisraeli-vastane propaganda ja valetamine, hetketi ehk isegi kompides antisemitismi piire. Jutt ei käi tavalistest inimestest, vaid ühiskondlikust eliidist, ülikoolide õppejõududest, ajakirjanikest, arvamusliidritest. Ja küsimus pole pelgalt Iisraeli-Palestiina konflikti kohta erinevate tõlgenduste ja arvamuste avaldamises, vaid otseste valede ja valeinfo levitamises.