Tõnis Lukas ⟩ Laulu- ja tantsupeo tulevik vajab seadusega kindlustamist

XXIV ÜLDLAULUPIDU 1. KONTSERT. Foto TAIRO LUTTER / VIRUMAA TEATAJA Foto: Tairo Lutter

Laulu- ja tantsupeo seadus aitab kindlustada nende üldrahvalike sündmuste tulevikku, on veendunud riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa).

Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon on järjepideva eestikeelse haridussüsteemi kõrval üks pikaajalisemaid eesti rahvusliku identiteedi kandjaid. See tugineb üldlaulupidudele ja nendega hiljem liidetud tantsupidudele, mis omakorda on saanud toitu ühel juhul eestlaste laulutraditsiooni erinevatest allikatest, näiteks vaimulikest lauludest, regilaulust jm ning teisalt paikkondlikule pärimustantsule tuginevast rahvatantsust. See kõik omakorda on olnud inspiratsiooniks ka Eestis laialdase muusika- ja tantsuhariduse kandepinna tekkimisele. Muusika ja liikumisega tegelemine on tasakaalus isiksuse kujunemise ja arengu oluline soodustaja. Laulu- ja tantsupidude liikumine ühendab kogu rahva, süvendab kaitsetahet. Peod sündmustena elavdavad ka muid eluvaldkondi, näiteks turismimajandust. See kõik kokku moodustab suure osa eesti rahva loost, eestluse elujõust, mida tuleb hoida ja edasi luua.

Eesti laulu- ja tantsupidu on koos Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidudega valitud UNESCO otsusega 7. novembrist 2003 inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ning on osa inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjast. Omal ajal esitatud kandideerimistaotlusele vastavalt on Eestis traditsiooni püsimise ja ajakohastamise eest vastutajateks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Kooriühing ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Tegelikult lasub see austav vastutus muidugi kogu rahval ja tema esindajatena riigikogul ning vabariigi valitsusel.