UNO AINSOO ⟩ Kas riigiametnik ei võiks jääda inimlikuks?

Politseiametnik. Pilt on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter

Eesti Päevalehes ilmus tippadvokaadi Carri Cinteri arvamuslugu «Näitame ometi, et me ei ole rumal trahvimisühiskond». Hindan väga selle õigusteadlase arvamusi, kuid suure tõenäosusega see hüüdja hääleks jääb, kirjutab Uno Ainsoo.

Inimesed muutuvad keskkonnas, kuhu nad satuvad. Inimlikkus, mida ehk varemgi ilmselt vähe oli, kaob võimupositsioonile saades hoopiski. Tekib võimu nautimine. Kindlasti eranditega, kuid need on harvad erandid, mis kinnitavad reeglit. Piletikontrollid ühistranspordis, politsei põõsa taga jne. Miks nii on, peaksid teemat uurima psühholoogid. Ehk aitaks see inimesi näiteks politseinikeks koolitades.

Kogesin trahvimisühiskonna toimimist hiljuti enda nahal. Muidugi on eeskirjad ja seadused täitmiseks. Ja oht karistada saada peaks inimest distsiplineerima. Kuid lihtne inimene, eriti vanuri ikka jõudnuna, on sageli unustav. Ja siin peaks tulema mängu esmakordse pahateo puhul inimlik mõõde, mitte «täie rauaga» reegel. Minu mäletamist mööda on vist olnudki sellised asjad nagu hoiatused ja kergemad karistused. Aga see sõltub vaid pagunikandjast, kellel on rõõm omada voli inimeste üle otsustada.