:format(webp)/nginx/o/2025/01/21/16607932t1hc84a.jpg)
Viimaste nädalate meediakajastus põhiseaduse muutmise käigust räägib «suurest segadusest», mis ses asjas valitsevat. Segadust on tegelikult üllatavalt vähe ja jääb järjest vähemaks. Asi on hoopis liikunud nii suurema selguse kui suurema üksmeele poole riigikogu erakondade vahel, kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).
Mäletatavasti algas põhiseaduse kohalike omavalitsuste volikogude valimisõigust sätestava paragrahvi 156 muutmise debatt pärast Venemaa suuragressiooni algust veebruaris 2022. Enamik Eesti inimesi tajub nüüd agressorriikide kodanike võimalust osaleda valimistel Eestis ja otseselt mõjutada poliitilisi protsesse nii ohuna kui ebaõiglusena. Võib vaielda, kas ja kuivõrd Vene kodanike hääl mõne Eesti vallavolikogu koosseisu kujundamisel on tegelikult julgeolekuoht. Raske on vaielda aga tõdemuse üle, et see hääleõigus murendab Eesti kodanike usku meie demokraatiasse ja õigusriiki üldse.