Kohtunik: sooväitlejad valisid lihtsama tee

Karin Kase Foto: Liis Treimann

Tänase online-väitluse kohtunik Karin Kase märgib oma kokkuvõttes, et Tallinna Ülikooli teadlased suunasid debati kavalalt sooneutraalsuselt sootundlikule kasvatusele, mida on lihtsam õigustada.

Kõigepealt tahan tänase väitluse eest väga tänada nii Eesti Väitlusseltsi kui ka Tallinna Ülikooli esindajaid – viimastel oli kaitsta selgelt ebapopulaarsem pool (kui kas või gallupi tulemusi vaadata). Kindlasti said paljud olulised mõtted tänases väitluses välja öeldud ja teema selgemaks mõeldud.

Jaatajad Aavik ja Roosalu võtsid väitluses üsna turvalise poole. Nimelt ei kaitsnud nad otseselt sooneutraalsust, vaid veidi lihtsamat, sootundlikku kasvatust. Ma saan ka aru, miks – nagu jaatajad oma argumentides kinnitasid, on sooneutraalne kasvatus ühiskonna toetuseta võimatu.

Arvestades, et suure tõenäosusega nullitakse lasteaias ja koolides kogu vanemate kodus tehtud töö ning meedias ja kas või toidupoes taastoodetakse olemasolevaid stereotüüpe, on selge, et tänane Eesti ühiskond sooneutraalselt kasvatatud lapsele elamiseks mugav koht ei oleks.

Samas tundub selline lähenemine väitluse seisukohalt veidi «poole peale vastutuleva» lahendusena, sest lõppkokkuvõttes ei kaitstud ju teemaks olevat sooneutraalsust.

Kahjuks ei olnud väitluse jooksul juttu ka sellest, kuidas oleks võimalik sooneutraalset kasvatust Eesti ühiskonnas reaalselt ellu viia, kuna – nagu jaatajad ka ise tunnistasid – on vanemate roll ju ainult üks osa kasvatusest. Selleks oleks aga vaja, et ka teised lapse arengut toetavad inimesed, näiteks lasteaiakasvatajad ja õpetajad, oleksid sootundlikuks kasvatuseks valmis, mida nad täna paraku ei ole.

Kuna eitajate roll oli etteantud teemale vastu väita, otsustasid nemad samuti toetada «sugudevaheliste erinevuste tunnustamist» ehk kaudselt sedasama sootundlikku kasvatust, millest jaatus rääkis.

Selle tulemusena rääkisid mõlemad pooled kohati ühest ja samast asjast – sellest, et me peaksime tunnustama naiste ja meeste vahelisi erinevusi kedagi diskrimineerimata – ja väitlust selles küsimuses justkui ei toimunud.

Samuti ei leidnud minu jaoks lõpuni kinnitust väitlusseltsi bioloogiline argument, mille kohaselt erinevused meeste ja naiste käitumise vahel on põhjustatud hormoonidest, mitte juba päris varajasest imikueast algavast erinevast kohtlemisest («Mehed ei nuta!» või «Oi, sellest tüdrukust kasvab küll tõeline meestemagnet!»).

Üks küsimus, millega mõlemad pooled tänases väitluses nõustusid, oli, et ühiskonnas võiks olla tunduvalt vähem soolist diskrimineerimist, ning et selleks oleks selgelt tarvis midagi muuta.

Miks see kõik oluline on?

Me oleme harjunud, et kui keegi on sündinud poisiks, siis me teeme oma parima, et temast tõelist meest kasvatada, mille tulemusena ta käitub loodetavasti mehena ja talle meeldivad naised. Alati ei pruugi aga bioloogiline sugu, sookäitumine ja seksuaalsus omavahel kattuda, ja sootunnuseid kinnitava kasvatuse puhul tehakse nende inimeste elu praegu üsna keeruliseks.

Paljud juhtumid näitavad, et vaatamata kõigile vanemate pingutustele ei õnnestu meil kasvatusega muuta ei oma lapse sootunnetust ega seksuaalseid eelistusi. Tore näide selle kohta on tüdrukust, kelle vanemad üritasid teda püüdlikult autodest vaimustuma panna, aga sellest ajast saati, kui tüdruk rääkima õppis, nõudis ta endale siiski selga roosasid kleite. http://www.thedailybeast.com/newsweek/2010/03/22/my-name-is-jesse.html

Mis sellest kõigest siis üldse kasu on? Küsimus on ilmselt selles, kuivõrd me pakume oma lastele valikuid ja võimalust olla see, kes nad tahavad olla, ning mõistmist teiste valikuid aktsepteerida.

Nagu tänasest väitlusest kõlama jäi, siis oleks ühiskonnale kasulik, kui me kasutaksime võimalikult palju ära kõigi inimeste potentsiaali. Praegu jääb sellest selgelt vajaka ning tarvis oleks midagi ette võtta – olgu see siis tolerantsuse propageerimine, nagu seda pakkusid välja eitajad, või sootundliku kasvatuse propageerimine erinevates instantsides, nagu oli jaatajate ettepanek.

Kohtuniku arvamuse avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud.