Väitlusselts: sooneutraalsus ei sobi Eestisse

Pildil vasakult Kerttu Mäger ja Liisa Loog Eesti Väitlusseltsist. Foto: Margus Ansu

Eesti Väitlusseltsi võistkond leiab tänase online-väitluse lõppsõnas, et sooneutraalne lastekasvatamine on ekstreemne ega sobi Eesti ühiskonda.

Võtame väitluse kokku ühe piltliku näitega. Kuigi me võime öelda, et statistiliselt on mehed keskmiselt pikemad kui naised, siis on ka naisi, kes on osadest meestest pikemad. Samas ei tee see neid vähem naiseks või rohkem meheks. Inimestele pole mõtet öelda, et te olete keskmiselt sama pikad, kui reaalsuses see ei vasta tõele.

Samamoodi on naisi, kes on klassikalises mõttes väga naiselikud, aga on ka naisi, kes on tippjuhid või traktoristid. Sooline spekter on väga lai, kuid sooneutraalne kasvatus ignoreerib seda ning kohtleb inimesi sooneutraalselt.

Inimeste valikuid saab tunnustada, väitmata, et soolisi erinevusi ei eksisteeri. Individuaalseid erinevusi tuleb väärtustada väga mitmetel tasanditel. Fookusesse ei pea asetama sooneutraalset lähenemist, mis on ekstreemne ning ei sobituks Eesti ühiskonda. Põhjamaade näitel saame öelda, et soolist võrdõiguslikkust on võimalik edendada järk-järgult ning mitmetasandiliselt ja seda karmide sotsiaalsete eksperimentideta.

Bioloogilised erinevused mõjutavad teaduslike uuringute kohaselt varasest lapsepõlvest alates meie käitumist. Nii meie oponendid kui kogu sooneutraalse kasvatuse filosoofia on otsustanud seda mitte arvestada.

Oleme nõus, et bioloogilised erinevused ei tohi saada aluseks sotsiaalsele ebavõrdsusele ning pooldame igati inimestevahelise võrdsuse propageerimist ühiskonnas, kuid ei pea õigeks reaalselt eksisteerivate erinevuste kunstlikku kasvatuse abil allasurumist, kuna see takistab lapse loomulikku arengut.

On mitmeid põhjuseid, miks täna saavad naised vähem palka ja on sageli madalamatel töökohtadel, ning ainult üks neist on otsene kasvatuslik erinevus.

Tingimustes, kus me kasvatame oma lapsi olema tolerantsed ning vabad indiviidid ning kus kõik valikud on kasvatuse abil laste ette toodud, on lapsel suurem valikuvabadus teha oma otsused nii soolise identiteedi, erialavaliku kui muude faktorite osas.

Oponendid ei ole meile suutnud tõestada, et ühiskond muutuks vabamaks ja tolerantsemaks, kui me keskendume sooneutraalsele kasvatamisele. Vaid kompleksse lähenemise korral, mis tegeleb kõigi ebavõrdsuse oluliste tahkudega ühiskonnas, saavutame muutuse nii indiviidi kui ühiskonna tasandil laiemalt.

Täname oponente sisuka arutelu eest ja loodame, et see teema leiab ühiskonnas edaspidigi laiemat kõlapinda.

Väitlusseltsi võistkond ei esinda online-debattides enda isiklikku seisukohta.