JUHTKIRI ⟩ Veidi hapnikku ettevõtjatele

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Ettevõtjad suhtuvad uue valitsuse majanduskavasse positiivselt.
• Valitsus peab asuma sõnadelt tegudele.
• Oluline on usalduse taastamine ettevõtjate ja riigi vahel.

Uue valitsuse ettevõtjasõbralikkus annab põhjust ettevaatlikuks optimismiks, et Eesti majandus keerab tõusuteele ja taastub ettevõtjate usaldus riigi vastu.

Postimees on korduvalt oma juhtkirjades juhtinud tähelepanu asjaolule, et ettevõtlus on midagi, mis loob reaalselt väärtusi. Makse võib koguda küll, ent kui on puudu miski, mis suudaks neid makse genereerida, siis pole kasu ka maksutõusudest.

Uus koalitsioon paistab olevat sellest aru saanud. Plaanis on vähendada makse, sealjuures loobutakse ettevõtete kasumi maksustamisest. Mitmed analüütikud ongi varem viidanud, et majanduskasvu ei saa loota maksutõusude keskkonnas, kuhu Eesti viimastel aastatel end ise asetas.

Ettevõtjad on olnud uue valitsuse avalduste peale positiivselt meelestatud, ent toovad ka esile probleemid, mis tegelikult Eesti majandust kummitavad.

Postimehe majanduslugu räägib sellest, et ehkki ettevõtjad kiidavad valitsuse otsust mitte kehtestada kaheprotsendilist kasumimaksu, seisavad jätkuvalt Eesti ees kõrged energiahinnad ja vajadus tugevdada kaitsevõimet. Energeetikas kummitavad ettevõtjaid subsiidiumid ja ulmeprojektid, mis annavad tunnistust pigem utoopilistest plaanidest, mitte arusaamisest reaalsest elust.

Võiks ju arvata, et kaitsevõime ei puuduta otseselt majandust, ent see on petlik arvamus. Just teadmine, et oleme oma julgeoleku heaks kõik teinud, annab ka ettevõtjatele kindlustunde, et siin on mõtet äri ajada. Ettevõtjad ootavad valitsuselt selgeid sõnumeid, mitte tõmblemist, mida oleme viimastel aastatel liigagi tihti näinud.

Just teadmine, et oleme oma julgeoleku heaks kõik teinud, annab ka ettevõtjatele kindlustunde, et siin on mõtet äri ajada.

Jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells juht Kai Realo ongi sõnastanud kolm ootust: kaitsevõimekuse kasvatamine, energiahindade allatoomine ning Eesti kestmajäämiseks oluliste teemadega tegelemine. Samas aga ütleb ka, et kuna viimased kolm aastat on ettevõtjaid täiesti ignoreeritud, ei julge ta oma ootusi liiga kõrgeks ajada.

Tal on täiesti õigus seda öelda, kui meenutada peaminister Kristen Michali eelkäija Kaja Kallase valitsuse ametisse astumist, kuid eriti seda, mis sellele järgnes. Teatavasti lubas Kallas ju samuti, et maksud ei tõuse. «Punkt.» Aga tõusid ja kuidas veel, lisandus veel automaks, mis praeguseks on Eesti automüüki kõvasti kahandanud.

Seega on arusaadav, et ettevõtjad ootavad uuelt valitsuselt konkreetseid samme usalduse taastamiseks ettevõtjate ja koalitsiooni vahel. Ja ega küsimus ole vaid ettevõtjates, ka ülejäänud Eesti elanikud soovivad näha, et riik on nende jaoks, mitte vastupidi.

Muidugi on ka väliseid tegureid, mis majanduskasvu võivad takistada. Esmalt mõistagi Ukraina täiemahuline sõda, mis mõjutab siinse piirkonna majandust palju. Teiseks aga Donald Trumpi tollid Euroopa Liidu ekspordile.

Kuid ikkagi saame ise palju ära teha, sest Ukraina sõda on puudutanud ka teisi siinse piirkonna riike ja ometi seisab nende majandus parematel jalgadel. Postimees loodab uuelt valitsuselt nüüd reaalseid tegusid.