MATTIAS JÕESAAR ⟩ Kulutame miljoneid, et teha metsadest niidud ja siis niitudest jälle metsad

Männimets. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Kliimaministeerium kulutab kümneid miljoneid eurosid looduse ümberkujundamisele. Ühe käega võetakse metsi maha, et taastada liigirikkaid pärandniite, ja teise käega soodustatakse liigirikaste niitude metsastamist. Lõpptulemus on miljonid eurod tuulde loobitud raha ja vähenenud toidujulgeolek, kirjutab poliitikavaatleja Mattias Jõesaar.

Pärandniitude taastamine ja hooldamine on iseenesest küllaltki arusaadav tegevus, kuna niidud aitavad säilitada põllumajanduseks vajalikku elurikkust ja looduse mitmekesisust. Eesti on seadnud eesmärgi taastada 45 000 hektarit pärandniite. See tegevus muutub aga mõttetuks, kui samal ajal soodustada põllumaadele ja rohumaadele metsaistandike rajamist kuni 80 000 hektari ulatuses.

Väheväärtuslike põllumaade metsastamine on sisuliselt pärandniitude taastamisele vastupidine tegevus. Teadusuuringud viitavad, et väheväärtuslikuks peetud põllumaa võib olla tegelikult suure ökoloogilise väärtusega. Neid maid ei harita intensiivselt ja jäävad pestitsiididest puutumata. See loob tingimused liigirikkuse arenguks – sisuliselt sama efekt, mida pakuvad mitmekesise elustikuga pärandniidud, mille taastamiseks kulutatakse 58 miljonit eurot.