BJØRN LOMBORG ⟩ Kuidas leida raha Euroopa kaitsmiseks?

2. märtsil 2025 toimus Londonis 16 riigi + Euroopa Liidu ja NATO juhtide tippkohtumine, kuid Eesti, Läti ja Leedu juhid ei olnud kutsutud. Foto: Javad Parsa / via REUTERS

Euroopa on üksinda: 1945. aasta järel tekkinud maailmakord on kokku varisenud ja peagi ametisse asuva Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi sõnul on keskööni viis minutit. Nii Merz kui ka Prantsusmaa president Macron pooldavad Euroopa strateegilist autonoomiat. Ent see on kulukas ja eeldab suuri kompromisse. Euroopal oleks viimane aeg lõpetada raha kulutamine üle jõu käivatele ja kasututele kliimaeesmärkidele, mida üheski muus maailmajaos ei järgita, kirjutab Bjørn Lomborg, mõttekoja Copenhagen Consensus president.

President Trumpi hüperaktiivne isolatsionismipoliitika ei ole kaugeltki ainus Euroopa ees seisev probleem. Siinne majanduskasv on vaevu üle ühe protsendi elaniku kohta ja 1960. aastate 4,5-protsendiline kasv, kui majanduse maht võis kõigest 16 aastaga kahekordistuda, on kauge minevik. Sarnase kasvu saavutamiseks kuluks nüüd rohkem kui pool sajandit. Samal ajal Euroopa elanikkond vananeb ning tervishoiu- ja pensionikulud kasvavad. Haridus on raskustes, eriti pärast Covidi liikumispiirangutele järgnenud õpitulemuste halvenemist. Sisseränne koormab riikide eelarveid ja ühtekuuluvust ning ei ole majanduskasvu suurendanud. Innovatsioon on praktiliselt peatunud, kuna Hiina, Ameerika Ühendriigid ja isegi ülejäänud maailm investeerivad sellesse rohkem kui Euroopa.

Kuidas taastada Euroopa elujõud? Kuidas leida vahendeid taasrelvastumiseks, kasvu taastamiseks ja innovatsiooni jätkamiseks?