Maarja Kruusmaa ⟩ Kas tehisaru areng toob kaasa robotite imevõimed?

Kui kõik läheb plaani järgi, hakkavad need robotid iseend tehases kokku panema. Foto: Apptronik

Tehisintellekti kiire areng ei mõjuta ainult seda, kuidas arvutid mõtlevad ega muuda ainult kontoritöö olemust. See aitab ka muuta roboteid arukamaks, ehkki mitte nii muljetavaldava kiirusega, kirjutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Maarja Kruusmaa.

Erinevalt arvutist robot mitte ainult ei töötle informatsiooni, vaid saab muuta ka füüsilist maailma: koristab tuba või viib kaupa kohale, keerab tootmisliinil kruve või liigub ringi ja kogub luureandmeid. Robotil on andurid (näiteks kaamerad), millega ta ümbritsevast maailmast andmeid kogub, ja täiturid, millega ta saab ümbritsevat maailma muuta. Erinevalt internetiühendusega sülearvutist, kus arvutusvõimsus on peaaegu piiramatu, on roboti pardaarvutil vähe jõudlust ning otsuste tegemiseks vähe aega: pakirobot peab suutma sõidu pealt mööduda kiiresti ja ettearvamatult liikuvast koerajalutajast.

Arvutite ja robotite võimekuse erinevust kirjeldab Moravecki paradoks: arvutite oskus andmeid töödelda, analüüsida, järeldada ja planeerida ületab tunduvalt robotite võimekust selle arvuti abil välismaailma tajuda ja muuta. Kui arvuti intellektuaalsed võimed lubavad mängida maailmameistri tasemel malet, siis robot on üsna abitu ümberläinud malelaua uuesti mängukorda seadmisega. Kui ChatGPT suudab valmis kirjutada enam-vähem kooli luulevõistluse tasemel värssteose, siis robot jääks hätta sulepea otsimisega segamini toast. Kui arvuti suudab kirjeldada, kuidas teha tippkoka tasemel tiramisut, siis robotile käiks võileiva valmistamine üle jõu.