JUHTKIRI ⟩ Otsige naist!

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Eestis on naisi küll tippameteis.
• Kellegi kvoodi alusel palkamine muudab ta vapiloomaks.
• Kõrgkoolides õpib Eestis rohkem naisi.

Näib nii, et sookvoodid Eesti suurtele börsifirmadele tulevad. Jürgen Ligi tõi neljapäeval valitsuse lauale vastava eelnõu ning valitsus kiitis selle ka heaks, soovides ühtlasi vältida sellega seoses Eestit ähvardavat trahvi.

Suurteks börsifirmadeks peetakse üle 250 töötajaga ettevõtteid, kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot: Eestis on selliseid ettevõtteid kaksteist.

Uuenduse mõte on olnud selle toetajate sõnul tuua naisi rohkem pildile ning teha nii, et me harjuks neid juhtivatel kohtadel sagedamini nägema, lisaks soovitakse kompenseerida sotsiaalseid barjääre.

Tegelikult ei ole see muudatus hea, sest naised peaksid jõudma tippjuhtide sekka eeskätt pädevuse poolest, mitte seetõttu, et nad on naised. Kas Eestis on põhjust eeldada, et naised ei jõua meie ühiskonnas juhtivatele kohtadele põhjusel, et nad on naised? Väheusutav: meil on olnud naispresident, naispeaminister, meie õiguskantsler on naine ning praegugi on valitsuses mitmeid naisministreid. Meil on ka mitmeid naistippjuhte ettevõtluses, Eesti Maaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia rektoriteks on samuti naised.

Meenutame, et kui riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon selle direktiivi eelnõu 2013. aasta alguses arutas, siis ta otsustas eelnõus sisalduvat sookvootide põhimõtet mitte toetada. «Sookvoodid mõjuks naistele alandavalt ja võivad kaasa tuua soovimatu sildistamise. Samuti piiraksid need oluliselt ettevõtlusvabadust ja riivaksid omandiõigust. Kaubandus-Tööstuskoda on seda nimetanud ka selgeks ülereguleerimiseks,» ütles toonane ELi asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Eestil ei õnnestunud toona oma seisukohta Euroopa tasemel kaitsta ning nüüd on kvoot igatahes kohal. Selle järgi peavad vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest kuuluma vähem esindatud soo hulka, kelleks on hetkel statistika põhjal naised.

Eestis on olnud naispresident, naispeaminister, meie õiguskantsler on naine ning praegugi on valitsuses mitmeid naisministreid.

Ühel hetkel võib pendel muidugi pöörduda. Vaadates praegu Eesti kõrgkoolides toimuvat, on paljud erialad feminiseerunud, seal õpib ja lõpetab rohkem naisi. Fenomen vajab põhjalikumat uurimist, kuid võib ennustada, et naiste võimalused teha karjääri paranevad tulevikus objektiivsetel põhjustel, sest neil on lihtsalt meestega võrreldes keskmiselt palju parem haridus.

Sellisel juhul hakkaks kvootide seadus tulevikus soodustama ettevõtete juhtkondades mehi: kes vähegi kõlbab, see võetakse, et pilt oleks tasakaalus. Usutavasti on seda näidet nähes võimalik mõista, et oskustele ja tulemustele suunatud ühiskonnas ei ole niisugune areng positiivne.

Prantslaste tuntud ütlus «cherchez la femme» (otsige naist) on pandud seega Brüsseli poolt teistsugusesse konteksti; neid mitte ei otsita praegu üksnes tegelike otsustajate seast, vaid neid otsitakse börsifirmade juhtorganitesse eeskätt vapiloomadena.