JUHTKIRI ⟩ Juhitamatu valitsus

Päeva karikatuur. 6. märts 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Valitsusest tuleb hämmastavaid uudiseid nagu Vändrast saelaudu.
• Iga kriitika korral ei saa «halva kommunikatsiooni» taha pugeda.
• Kui valitsus on lubanud ühte, siis ei saa lihtsalt heast peast teha vastupidist!

Pole möödunud kuudki Postimehe juhtkirjast, kus kritiseerisime regionaal- ja põllumajandusministeeriumis genereeritavat ebavajalikku bürokraatiat. Räägime sellest taas – sest ministeerium tahab kehtestada täiendavaid nõudeid annetatavale toidule. Isegi peaminister Kristen Michal kostis seda kuuldes sotsiaalmeedias: midagi peab muutuma, aitab!

Aga miks on meil tunne, et midagi ikkagi ei muutu ning et me peame uutest jamadest kirjutama juba peagi taas? Tuletame meelde eelarvekärpeid. Neist on räägitud aastaid. Midagi on ka kärbitud, aga vähe ning tagatipuks on öelnud riigikontrolör Janar Holm, et meie riigieelarve kulud on hoopis kasvanud 155 miljoni euro võrra. Kus ja mis täpselt, saab öelda järgmisel aastal, kuna riigieelarve ülesehituse tõttu pole seda võimalik varem tuvastada.

Toimuv meenutab lõputut jantmängu. Lisame siia maksufestivali, mida Eesti tööandjate keskliidu uus president Ain Hanschmidt kommenteeris neil päevil sõnadega: me pole maksupalagani lõppu veel näinud. Ärgem imestagem siis, et ettevõtjad on pidanud koalitsiooni juba mõnda aega ettevõtlusvaenulikuks. Kui keegi oleks öelnud aastal 2000, et ettevõtjad rivistuvad Reformierakonna juhitava koalitsiooni vastu, poleks keegi seda uskunud. See oleks olnud midagi sama ennekuulmatut nagu ametiühingute ülestõus sotsiaaldemokraatide vastu.

Hämmastavaid uudiseid tuleb valitsusest nagu Vändrast saelaudu. Äsja kuulsime ideest, et Euroopa Liidu nõudel võidakse hakata vähendama ahjude ja pliitide kasutamist. Mõned päevad tagasi kirjutas Postimehe ajakirjanik Liina Laks ideest, et Euroopa Liit nõuab Eestilt direktiivi vastuvõtmist, mis maksustaks transpordikütuseid ja toasooja.

Kui puhkeb pahameeletorm, kostub sageli vastuseks, et tegemist on olnud halva kommunikatsiooniga. Nii teatas ka minister Piret Hartman (SDE) kolmapäeva pärastlõunal, et jutt annetatava toidu lisanõuetest oli kommunikatsiooniviga. Kas neid nõudeid üldse kehtestatakse, selle jätab Hartmani segane jutt siiski lahtiseks.

Kui valitsus on lubanud, et vähendab bürokraatiat, siis peaks ta nii käituma ning mitte seda hoopis juurde looma.

Sellist valitsemist ja sellist riiki ei ole võimalik tõsiselt võtta, vastutust ei võta keegi enam ammu. Kuidas niisugused nn kommunikatsioonivead üldse juhtuvad? Pakume välja mõned võimalikud selgitused. Keegi ei loe piisava põhjalikkusega läbi Euroopast tulevaid dokumendimägesid ja kahjuks ei koostata piisavaid mõjuanalüüse. Teiseks, puudub valimistsükleid ja ministeeriume ületav strateegiline juhtimine.

Kui valitsus on lubanud, et vähendab bürokraatiat, siis peaks ta nii käituma ning mitte seda hoopis juurde looma. Kui valitsus lubab eelarvet kärpida, siis tuleks eelarvet vähendada, mitte aga kasvatada. Ja kui valitsus on peaministri isikus öelnud, et maksufestival lõppeb, siis on uute maksude ja koormiste kehtestamine lihtsalt lubamatu.

Huvitav, kas keegi valitsuses vastutab ka? Kas keegi tegeleb seal juhtimisega? Halloo?