Täitevvõim üritas teha nägu, et neid pole olemas. Muidugi ei saanud ta nende olemasolu eitada, seega tegi ta endast üsna palju oleneva, et neid tervest ühiskonnast eemaldada. Vaimupuudega inimesed koondati kombinaadisuurustesse hoonetesse, kuhu nad jäid pahatihti elupäevade lõpuni. Mõni erksam neist ehk sai ka midagi kleepida või voltida.
Füüsilise puudega inimesed, kui nad polnud just auväärsed isamaasõja veteranid, lükati ka omataolistega kokku või lihtsalt koju. Kõik pimedad koondati aga ühisesse artelli harjasid valmistama. Puude olemasolu sündides garanteeris seega selle puude kandjale täitevvõimu poolt kogu etteantud elu, sünnist surmani, ühes kindla kooli ja töökohaga ning reeglina ikka ühiskonnast eraldatuna.