/nginx/o/2024/10/28/16448868t1hc889.jpg)
Pidulikult vabariigi presidendi patroneerimisel algas eesti raamatu aasta ehk täitus 500 aastat eesti raamatut ja kirjakeelt. Märgiline number ei ole ainult tähistamiseks, vaid ikka mõtestamiseks, kuidas sõnaseadjatele väljakutseterohkel ajal ka edaspidi läbi aegade eesti raamatut hoida. Tavaline raamatupoe külastaja küsib aga aina tihedamini: kui eestikeelne raamat on nii oluline, miks see ometi aina kaugeneb taskukohasest hinnast, kirjutab Viktoria-Ladõnskaja Kubits.
Vaatame siis selle nii otseses kui ka ülekantud tähenduses kalliduse sisse. Loeb turg ja turg on meil väike, potentsiaalsete lugejate hulk on piiratud, aga pakkumisi on tegelikult väga palju. Lettidel on alati värsked eestikeelsed teosed igale maitsele: oma staaride elulood, mitte ainult tõlgitud, vaid ka kohalik ja kõrgel tasemel ilukirjandus, reisiraamatud, memuaarid muusikahuvilistele, sõnalised maiuspalad lemmikloomasõpradele, köökides kõneainet pakkuvad varjunimedega põnevikud ja äsja väljamõeldud seiklusraamatud lastele. Kogu see sõnaline rikkus sihib üht ja sama Eesti Peret. Ja sellele eesti perele peab ta tagama mitte ainult sõnalise naudingu, vaid ka toote üldise kvaliteedi. Mida kvaliteetsem (värvilisem, kunstilise lahendusega, kõvade kaantega, fotomaterjaliga jne), seda suurem on omahind, seda kallim ka poelettidel. See ongi kohaliku kirjastaja kolmnurk: omahind kõrge, turg väike, konkurents tihe.