MARIKA LAURIK ⟩ Emigreeruks Lätti, aga on üks takistus

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide haridustoimkonna juht Marika Laurik. Foto: Erakogu

Eestis valitseb demokraatia asemel partokraatia, ametikohti jagatakse parteilise kuuluvuse, mitte kompetentsi alusel, ametnikke ja ametkondi politiseeritakse. Kui oleks soov elada lähimas demokraatlikus riigis, siis võiks kaaluda Soome, Läti või Leedu vahel, kirjutab Marika Laurik, Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide haridustoimkonna juht.

Soomes sai statistikaameti andmetel 2023. aastal 12 224 välismaalast Soome kodanikeks, enim uusi kodanikke tuli venelaste ja iraaklaste hulgast. Ligi neljakümnel tuhandel elanikul on Soome ja Vene topeltkodakondsus. Soome kodanikel Ivanil ja Sergeil, Şaddāmil ja Aḩmadil on Soomes valimisõigus ja kui Sergei Eestisse kolib, siis on tal Euroopa Liidu kodanikuna ka Eestis valimisõigus, tõeline kosmopoliit. Soomet vist ei valiks?

Järgmisena võiks kaaluda Leedut. Leedus on demokraatiaga palju paremad lood kui Eestis. Leedus on presidendi otsevalimised, kodanikel on õigus esitada presidendikandidaat kahekümne tuhande allkirjaga. Kandidaat peab olema leedu päritolu ja elama Leedus. Leedu põhiseaduse järgi on perekond ühiskonna ja riigi alus, riik kaitseb emadust, isadust ja lapsepõlve. Leedu Vabariigil on omandi ainuõigus maapõuele, veekogudele, metsadele, riikliku tähtsusega teedele, ajaloolistele, arheoloogilistele ja kultuuriobjektidele. Leedu Vabariigil on eksklusiivsed õigused riigi kohal olevale õhuruumile ja Läänemere majandusvööndile.