Raul Eamets ⟩ Järgmise aasta riigieelarves haigutab väga suur auk

Raul Eamets. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tööandjate kiri peaministrile tekitas teeklaasis väikese tormi. Keegi pole varem nii sirge selja ja selge sõnaga väljendanud, et avaliku sektori kulud on kasvanud kiiremini kui majandus ja et see ei ole normaalne, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Eelarve meil ülearuse läbipaistvusega ei hiilga ja sellepärast küsisid tööandjad rahandusministeeriumilt täpsema tabeli indekseeritud kulude kohta. Tabelist on selgelt näha, et ilma kaitsekuludeta ulatus selle aasta indekseerimiskulu 485 miljoni euroni. Tabel on nüüdseks hakanud oma elu elama ja internetis laialt levinud. Oluline on rõhutada, et pool miljardit eurot lisakulu on ilma kaitsekuludeta. Kaitsekulud võibki praegu hetkel kõrvale jätta, kuna neid tuleb niikuinii ennaktempos suurendada – varsti enam ei mäletatagi, et lubasime panustada riigikaitsesse kaks protsenti SKTst, sest praegu räägime juba viiest protsendist. Samuti on selge, et EL kehtestab kaitsekulude osas erireeglid. Praegu, kui Donald Trump paisutab muskleid ja ilmselt teeb mingeid sobinguid Vladimir Putiniga, ei ole õige aeg mõelda eelarvetasakaalu peale. Kui maja põleb, ei ole aeg arutleda, kas tulekustutustekk oli köögis olemas või mitte. Mitmed kõrged ELi ametnikud on otse välja öelnud, et eelarvereegleid tuleb kaitsekulude puhul leevendada.

Seega jäävad sotsiaaltoetused, pensionid ja tervishoiukulud. Lisaks mõned väiksemad kuluartiklid, mis seotud avaliku sektori palgakuludega. Palgakärped on rohkem poliitilised tahteavaldused ja sümbolväärtusega kui suure kokkuhoiu allikas. Samas, avaliku sektori töötajate arvu vähendamisest oleks võimalik saavutada märkimisväärne kokkuhoid.