Sellest võib järeldada, et Euroopas ei leidu suurt kedagi, kes oleks valmis võtma kogu initsiatiivi sõja lõpetamise küsimuses rahvusvahelises mõõtmes enda kätte. Euroopa saab siiski Ukraina positsiooni oluliselt tugevdada ning selles plaanis oli oluline kohtumine eile Londonis, kus osalesid mitme Euroopa riigi, Türgi ja Kanada valitsuse juhid.
Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on lubanud Ukraina osalusel koostada vaherahu saavutamise kava ning lubavad selle edastada USA-le. Olukorras, kus USA administratsioonil pigem puudub taoline kava, võib sellest isegi abi olla ja mõned Euroopa riigid võivad pika peale muutuda protsessi osaks. USA kindlasti ei soovi praegu kaotada oma rolli selles mängus ja uksi kellegi ees kinni ei lööda. USA presidendi julgeolekunõunik Mike Waltz avaldas, et Venemaa peab leppima Euroopa rahuvalvevägedega ja Ukraina peab loovutama mõned territooriumid, et Euroopa saaks Ukrainale vajalikud julgeolekugarantiid anda. Tegemist ei ole kõige nutikama avaldusega, kuna olukorras, kus vaherahu ei kehti, motiveerib see Venemaad jätkama laialdaste rünnakutega rindel ja maksimaalselt kaua sõjaga jätkama.