RAINER SAKS ⟩ Nägime, et Euroopast ei saa liidrit Ukraina sõja lõpetamises

Euroopa liidrid kohtusid pühapäeval Londonis, et arutada Ukraina jätkuvat toetamist ja sõja lõpetamist. 2. märts 2025. Foto: Pool / Ukrainian Presidentia

• Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on lubanud Ukraina osalusel koostada vaherahu saavutamise kava.
• USA kindlasti ei soovi praegu kaotada oma rolli selles mängus.
• Ukraina tuleb korralikult relvastada ning Euroopa tuleb ümber relvastada.

USA ajakirjanduses ilmunu põhjal võib öelda, et Valges Majas eeldatakse Ukraina presidendi vabandamist ja et Ukraina näitab mingil kujul initsiatiivi USAga edasi suhelda. Kui võtta kokku Euroopas levinud meeleolud peale toetusavalduste seeriat Ukraina presidendile, siis enamik leiab, et Ukrainal tuleks taastada dialoog USAga, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Sellest võib järeldada, et Euroopas ei leidu suurt kedagi, kes oleks valmis võtma kogu initsiatiivi sõja lõpetamise küsimuses rahvusvahelises mõõtmes enda kätte. Euroopa saab siiski Ukraina positsiooni oluliselt tugevdada ning selles plaanis oli oluline kohtumine eile Londonis, kus osalesid mitme Euroopa riigi, Türgi ja Kanada valitsuse juhid.

Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on lubanud Ukraina osalusel koostada vaherahu saavutamise kava ning lubavad selle edastada USA-le. Olukorras, kus USA administratsioonil pigem puudub taoline kava, võib sellest isegi abi olla ja mõned Euroopa riigid võivad pika peale muutuda protsessi osaks. USA kindlasti ei soovi praegu kaotada oma rolli selles mängus ja uksi kellegi ees kinni ei lööda. USA presidendi julgeolekunõunik Mike Waltz avaldas, et Venemaa peab leppima Euroopa rahuvalvevägedega ja Ukraina peab loovutama mõned territooriumid, et Euroopa saaks Ukrainale vajalikud julgeolekugarantiid anda. Tegemist ei ole kõige nutikama avaldusega, kuna olukorras, kus vaherahu ei kehti, motiveerib see Venemaad jätkama laialdaste rünnakutega rindel ja maksimaalselt kaua sõjaga jätkama.

Ühendkuningriik lubas vedada ka koalitsiooni, mis hakkab tagama rahu Ukrainas. Näib, et mitte keegi teine Euroopa kontinendil ei ole võimeline seda tegema.

Euroopa Komisjoni president viitas lühidalt kohtumiste järel, et Ukraina tuleb korralikult relvastada ning Euroopa tuleb ümber relvastada. Ta teab, mida peab rääkima, aga esialgu veel ei ole Euroopa valitsuste juhid seda kõike sisuga täitnud. Euroopa Komisjoni presidendi sõnum on tegelikult lihtne – kui Euroopa soovib oma julgeoleku ja maailma asjades kaasa rääkida, tuleb taastada oma sõjaline võimsus.

Venemaa on praeguses olukorras hoidnud suhtelist vaikust. Võimalik, et olukord on nendegi jaoks pisut ootamatu ning kohe ei leitud sobivat sõnumit, millega sündmusi võimendada. Venemaa presidendi kõneisik jätkas vana liini ning kiitis USAd Venemaale sarnase välispoliitika ajamise eest.

Ühendkuningriigi peaminister teatas ka väga olulisest sõjalise abi paketist Ukrainale. 1,6 miljardi naela eest toodetakse Ukrainale 5000 õhutõrje raketti LMM, mida kasutatakse peamiselt Shahed-droonide vastu. Ukraina kaitseministri sõnul kasutab Ukraina õhukaitse neid juba praegugi ja on nende tõhususega rahul. Võib arvata, et väga kiiresti neid rakette Ukraina siiski kätte saama ei hakka, kuid rohkem kui poole aasta perspektiivis on see oluline heidutus.

Ukraina droonid ründasid täna öösel naftarafineerimise tehast Ufaas (Baškiiria pealinn), 1300 km kaugusel Ukraina piirist. Tehas kuulub Venemaa suurimate hulka. Senise info põhjal saab öelda, suur tulekahju puhkes nafta töötlemise seadmete asukohas.

Olukord rinnetel

Vene armee alustatud rünnakute arv rinnetel veidi kasvas, kuid üldiselt näeb olukord rinnetel välja sarnane eelnevate nädalatega võrreldes. Praegu on Vene armee prioriteetsed pealetungi suunad Kurski oblastis ja Pokrovske juures Donbassi lõunaosas.

• Kurski piirkond oli eile Vene armee kõige aktiivsemate rünnakute suund. Pealetungi intensiivsus on praegu võrreldav eelmise suure rünnakute lainega novembris. Jätkus väga aktiivne Vene taktikalise lennuväe ja suurtükiväe tegevus. Vene allikad räägivad edenemisest ühes punktis, kuid ei ole kindel, kas tegemist on püsiva eduga.
• Harkivi suunal kestavad positsioonilahingud, peamiselt Vovtšanski linna põhjaservas.
• Kupjanski linna suunal ründas Vene armee üksikud korrad. Lõmani linna suunal oli rünnakute aktiivsus suur, kuid tulemusi ei saavutatud. Siverski suunal rünnakuid ei toimunud. Näib, et Vene väejuhatusel ei jätku enam sellel rindelõigul reserve, et pidevalt kõigis suundades pealetungi tempot hoida.
• Bahmuti juures alustas Vene armee uuesti aktiivsemat tegevust Tšassiv Jari linnas ja selle ümbruses, kuid edu ei saavutanud. Toretske linnas üritab Vene armee taastada kaotatud positsioone ja ründab aktiivselt. Ukraina üksuste tegevuse kohta on teavet vähem, kuid näib, et eile suudeti oma positsioone hoida.
• Pokrovske suunal langes Vene armee rünnakute intensiivsus eile veidi ja edasi liikuda ei suudetud. Ka sellel suunal ei ole Vene väejuhatus enam suutnud ühtlast pealetungi tempot hoida ja vähem intensiivsed perioodid pikenevad. Lõuna pool, Donetski linnast edela suunal, oli Vene armee rünnakute aktiivsus eile võrreldes varasemaga madalam, kuid Velika Novosilka linna piirkonnas on Vene armee ühes punktis oma positsioone veidi parandanud.
• Lõunarindel Vene üksuste aktiivsus eile vähenes. Võrreldes eelneva kahe nädalaga elavnes Vene armee tegevus veidi Dnepri jõe saarte piirkonnas. Enamik katseid hõivata Ukraina vägede positsioone saartel on tehtud üksikute väikepaatide meeskondadega ning peale elavjõu kaotuste need rünnakud muid tulemusi ei too.