KADRI PAAS ⟩ Südametunnistus on treenitav – Ameerika Ühendriikide näide

Kadri Paas Foto: Erakogu

Ukrainas toimunud sõjakuritegude valguses on paslik meenutada, et tänavu kevadel möödub kolm kümnendit Kremli algatatud Tšetšeenia sõjas toimunud massimõrvast, mille käekiri oli sarnane nendega, mis on sooritatud nüüdses sõjas. Samal ajal pidas USA genotsiidi Venemaa siseasjaks ega teinud sest erinevalt eurooplastest suurt numbrit, kirjutab ajakirjanik Kadri Paas.

Samaški külas tapsid Vene väed 8. aprillil 1995 hulgaliselt tšetšeeni tsiviilisikuid ja põletasid nende kodud. Venemaa inimõigusteorganisatsiooni Memorial liikmed Oleg Orlov ja Sergei Kovaljov dokumenteerisid toimunu, toetudes kohalikele allikatele. Memo kirjeldab üksikasjalikult 6.–10. aprillil 1995 Samaški külas toimunud (sõja)kuritegusid.

Maailma üldsust eesotsas Ameerika Ühendriikidega massimõrv ei morjendanud. Demokraadist presidendi Bill Clintoni administratsioon lükkas 1995. aasta kevadel inimõigused ja Tšetšeenias toimunud tragöödia, et mitte öelda genotsiidi, vaka alla. See oli pisiasi, kõrvaline küsimus USA peamiste majandus- ja poliithuvide taustal.