JUHTKIRI ⟩ Energeetiline peataolek

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Valitsusel puudub selge plaan energeetikas.
• Yoko Alender ei anna palju lootust elektri hinna odavnemiseks.
• Euroopa Liidu kliimapoliitika oli ammu teada.

Eesti Energia miljonite eurode väärtuses mahakandmised näitavad, et põlevkivienergial pole Eestis pikas perspektiivis kohta ja järjest intensiivsemalt tuleb otsida alternatiive.

Eesti Energia on alla hinnanud uue õlitehase 107 ja põlevkivikaevandused 64 miljoni euro võrra. Õlitehas võib ajutise kasutusloaga töötada kuni 2034. aastani. Põlevkivitööstuse arendamist takistavad Euroopa Liidu kliimanormid ja soov saada süsinikneutraalseks aastaks 2050.

Euroopa Liidu plaanid pole olnud saladus ja neid pole tehtud ka viimastel aastatel. Ometi on valitsus lükanud energeetikateemalist sisulist debatti edasi, justnagu läheks probleem iseenesest mööda, ning meist on saanud kalli elektri maa. Paraku on viimaste kuude sihitu rapsimine tõestanud, et Eestil puudub korralik plaan.

Kogu valdkonna muutis keerulisemaks – isegi mõneti ennustamatuks – Ukraina täiemahulise sõja puhkemine kolm aastat tagasi. Euroopale sai selgeks, et odavale Vene energiale panustamine on olnud vale. Eestile sai selgeks, et meie energeetiline tulevik on koos Euroopaga, aga alles tänavu nägime meie elektrisüsteemi lahtirakendamist Venemaa omast.

Tuleb otsida alternatiive. Ses plaanis ei mõju just julgustavalt kliimaminister Yoko Alendri avaldus, mille järgi võime me samasugustest elektri hindadest nagu Soomes vaid unistada. Kui tõmmata veidi liialdades paralleele ajalooga, meenub Pariisi komandant Prantsuse revolutsiooni ajast, kes ütles nälgivale rahvale: «Rahvas, see raibe, söögu heinu!»

Ometi on valitsus lükanud energeetikateemalist sisulist debatti edasi, justnagu läheks probleem iseenesest mööda, ning meist on saanud kalli elektri maa.

Tõsi, Alender ütleb intervjuus Ärilehele, et 2035. aastaks võiks olla hind samal tasemel ja seega odavneda, sest arvestada tuleb ka inflatsiooni. Ent kümneks aastaks jääb Eesti rahvas kalli elektri eest maksma ja seegi aeg pole kivisse raiutud, sest elektri hinna samale tasemele jäämist ei saa võtta enesestmõistetavana. Kümne aasta jooksul jõuab Eestis vahetuda mitu valitsust ja maailmas olukord muutuda tundmatuseni.

Samas ei saaks öelda, nagu ei otsitaks väljaspool valitsust alternatiive. Esmalt on Eesti Energia praegune juht Andrus Durejko öelnud, et kui hoitaks käigus praegused põlevkivijaamad, jõuaks hind Soome tasemele. See oleks olnud mõistlik plaan uute lahenduste leidmiseni, seda enam, et uus Eestis arendatud põlevkivienergeetika tehnoloogia on vähem saastav. Selleks oleks tulnud aga hakata taotlema Euroopa Komisjonilt luba, mis pole lihtne, kuid on võimalik.

Alendri avaldusele on reageerinud mitmed poliitilised jõud. Nii on Isamaa esimees Urmas Reinsalu viidanud energiajulgeolekule ja Parempoolsed tulnud välja viiepunktilise kavaga, millega oleks võimalik viia elektri hind Soome tasemeni. Postimees soovitab valitsusel ikkagi otsida selgeid alternatiive, mitte jääda ootama aastani 2035. Peataolek ja suure plaani puudumine energeetikas pole kellegi huvides.