AEGRUUM ⟩ Kuidas suvituslinna hiiglaslik tselluloositehas rajati

Viis meistrite tarbeks ehitatud kivimaja on peaaegu ainsad ehitised, mis kunagi Euroopa suuremate tselluloositehaste hulka kuulunud Waldhofist järele on jäänud. Foto: Mailiis Ollino

Waldhofi tehase eluiga jäi lühikeseks, kuid arvestades mürgitatud jõevett ja linna matvat suitsu, ei peetud selle kinnipanekut Pärnule kuigi suureks kaotuseks, kirjutab arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Henry Kuningas.

Ilmselt kõlab veidi uskumatuna, et üks Eesti ajaloo võimsamaid tehaseid mürises kuurortlinnas Pärnus. Nimelt tegutses ajavahemikus 1900–1915 Papiniidu piirkonnas, Riia maantee, Alevi kalmistu ja Pärnu jõe vahelisel suurel territooriumil Eesti ja väidetavalt ka selle perioodi üks Euroopa suuremaid tselluloositehaseid Waldhof, otsetõlkes metsatalu või -hoov.

Tehase asutaja oli Saksamaal Mannheimis tegutsev Waldhofi firma. Lisaks Mannheimi n-ö peatehasele oli firmal suur tselluloositehas ka Tilsitis, mis on tänapäeval Sovetski-nimeline linn Kaliningradi ja Leedu piiril.