AK ⟩ Eesti juutide kultuuriomavalitsuse saatis laiali Nõukogude okupatsioonivõim

Saksa kultuuriomavalitsuse istung 1930. aastatel Tallinnas Toompeal Rahukohtu 6 hoones, kus tänapäeval tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia. Foto: Rahvusarhiiv

Selle aasta veebruaris möödus sajand vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seaduse vastuvõtmisest Eestis, mille alusel rajasid kultuuriomavalitsused baltisakslased ja juudid. Oma aja kontekstis oli tegemist erandliku seadusega, sest sellist ulatuslikku omavalitsusõigust teiste Euroopa riikide vähemusrahvustel ei olnud.

Kultuuriautonoomia idee juured ulatuvad tagasi selle seaduse vastuvõtmisele eelnenud kümnenditesse. Sajandivahetuse Austria-Ungari impeerium oli pulbitsev uuenduste sünnipaik nii kunstis, teaduses, kirjanduses kui ka poliitilise mõtte ajaloos. Austria-Ungari impeerium oli suur paljurahvuseline riik ning see keelte ja kultuuride rikkus muutus põletavaks just riigireformi aruteludes ning üha kasvava rahvuste konflikti tõttu.

Eriti pingeline oli konflikt impeeriumi saksakeelsetes ja tšehhikeelsetes piirkondades. Konflikti tegi veel eriti keeruliseks see, et piirkondades, nagu Määrimaa ja Böömimaa elasid tšehhikeelsed ja saksakeelsed kogukonnad läbisegi ning oli pea võimatu lahendada seda konflikti nii, et tükeldada neid riigi osasid peaasjalikult tšehhi- ja saksakeelseks.