AK FOOKUS ⟩ Lääne targutamine: kui üleolev lääs usub Venemaad, mitte meid

CSCE Eesti missiooni juht Timo Lahelma (keskel) 1994. aasta oktoobris kohtumas setodega. Tegelikult CSCE muudele vähemustele peale venelaste mingit tähelepanu ei pööranud. Foto: Malev Toom

Rõõmujoovastuses, et olime 1991. aastal pääsenud Vene võimu alt ning liitumas vaba maailmaga, ei pannud me Eestis esialgu tähelegi, kui läbi imbunud olid lääne riigid ja eriti rahvusvahelised organisatsioonid Vene mõjust, mis kestab tänini, kui Venemaa on paljastanud kõik oma kaardid, peab avalikku verist sõda Ukraina ning hübriidsõda lääneriikide vastu.

Venelastel oli 1990. aastatel oma huve eriti lihtne kaitsta CSCE/OSCE kaudu, sest seda organisatsiooni pidasid nad peaaegu enda omaks. Peamiselt venelaste ettesöödetud probleemidega on see 57 riigist koosnev organisatsioon suurema osa ajast tegelenud, sest lääneriikidele oli maha müüdud absurdne «russofoobia»-ideoloogia – just nagu teistes riikides kiustaks venelasi taga ning nad vajaksid rahvusvaheliste organisatsioonide kaitset.

Kui sellest Vene võimude arvates ei piisa, siis lähevad nad venelasi «kaitsma» oma sõjaväega, pidamata oluliseks, kas keegi päriselt mingit kaitset vajab. 1990ndatel ei olnud Venemaa veel valmis ründama naaberriike sõjaliselt, kuid lääneriikide suur lootus igipõlise despootia demokratiseerimisele mängis rahvusvahelistes organisatsioonides kaardid venelaste kätte.