JUHTKIRI ⟩ Kallas Ameerika mägedel

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Euroopa Liidu liikmesus muudab Eesti suuremaks.
• Donald Trump eelistab Euroopaga suheldes asju ajada kahepoolselt.
• Läbirääkimisi tuleb jätkata ka Trumpiga.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas pidi sellel nädalal kohtuma Washingtonis USA riigisekretäri Marco Rubioga. Oodates piltlikult öeldes Rubio ukse taga, teatas riigisekretäri (meie mõistes välisministri) büroo aga kolmapäeval, et ajaprobleemide tõttu jääb kohtumine ära.

Juhtunus tuleb näha Donald Trumpi suhtumist Kaja Kallasesse, on arvanud mõned kriitilised vaatlejad Eestis. See seisukoht on aga ekslik. Ehkki Ameerika diplomaatias tehakse alati põhjalikke memosid, ei tohiks praeguses kontekstis Kallase isikut üle tähtsustada. Kallase Ameerika mägedel üles-alla loksutamises tuleks näha pigem Trumpi ja tema administratsiooni negatiivset suhtumist Euroopa Liitu.

Samal päeval ütles Donald Trump oma esimesel kabinetiistungil, mis möödus suuresti tema ja Elon Muski monoloogi tähe all, et «Euroopa Liit on loodud USA tüssamiseks», ning ta lubas kehtestada ühendusele 25-protsendilised tollitariifid Ameerika kaupade kaitseks.

Lisame siia tähelepaneku, et Trump on kohtunud järjest Poola välisministri ja presidendiga, Prantsusmaa presidendiga ning Suurbritannia peaministriga. Tõenäoliselt kohtub temaga peagi ka Saksamaa valimiste võitja Friedrich Merz. See rida kõneleb sellest, et Trump eelistab asju ajada kahepoolselt, suurte ja tema silmis oluliste riikidega, soovimata suhelda Euroopa katusorganisatsiooniga.

Siin on Eesti välispoliitika jaoks mõttekoht. Jättes kõrvale ideed meie muldmetallide või Piirissaare Ameerikale müümisest, tuleb pidada õigeks ja tulevikus oluliseks otsesidemete arendamist Suurbritannia ja Poolaga ning regionaalset Balti- ja Põhjamaade koostööd.

Eesti – nagu ka paljud teised väiksemad Euroopa riigid – saab end suuremaks teha Euroopa Liidu abil.

Euroopa Liitu on siiski vara maha kanda, nagu ka Trumpi. Meie arvamustest sõltumatult on tegemist mõnda aega USA presidendi rolli täitva isikuga. Tema jõuline ja seniseid traditsioone ning rahvusvahelist korda eirav poliitika on tekitanud võimsa tormi ka USA sisepoliitikas, ent millega see päädib, on Ameerika siseküsimus. Meie asi on kontakte jätkata, kuid osata ennast suurema kärata vajadusel kehtestada.

Eesti – nagu ka paljud teised väiksemad Euroopa riigid – saab end suuremaks teha Euroopa Liidu abil. See, et Euroopa Liit Trumpi ärritab, on iseenesest hea märk. Loomulikult pole iva ärritamises endas, vaid tugevamas läbirääkimispositsioonis presidendiga, kes hindab eeskätt jõudu. Ka Inglismaa Ameerika kolooniad ühinesid iseseisvussõjaks ja said väärtuslikku abi Prantsusmaalt, mis häiris toonast Briti kuningat, kelleks oli George III. Niisiis, ootamatult on Euroopa Liidust saanud tõepoolest Eesti jaoks oluline julgeolekugarant.

Ilmselt on muutus üllatav ka Euroopa Liidule endale, kes peab vanematekodus elava teismelise rollist väljuma ning kujunema iseseisvaks isiksuseks. Ukraina kiire liikmesus oleks samuti hea mõte, ühtlasi tuleb taas käima saada Pariisi-Berliini telg, kust võiks tõusta uus vaba maailma liider. Ja tuleb jätkata läbirääkimisi Trumpiga.