ÜLO KIVINE ⟩ Eesti Soomega liitumise ootamatud efektid

On aeg hakata ühisriigi mõtte üle tõsiselt mõlemal pool lahte arutama, sest isegi parima tahtmise korral võtaks selleni jõudmine aastaid. Foto: Erik Prozes

• Soomlaste NATOsse astumine kõrvaldas justkui viimase takistuse Eesti ja põhjanaabri ühinemise teelt.
• Soome laht oleks meie sisemeri ja siia ei pääseks meie loata ükski Vene pahatahtlik laev.
• Loomulikult jätaks ühinemine riigi mõlemale osale ulatusliku autonoomia.

Korralikus positsioonisõjas on vähemalt kolm kaitseliini ja kui esimene ehk NATO koos USAga enam ei pea, loodame teisele ehk NATO-le ilma USAta, ent kui ka see peaks lagunema, võiks jääda veel üks – meie, eestlased, koos soomlastega, kirjutab Ülo Kivine.

Ma ei panustaks enam üleliia NATO-le kui suurele ja võimsale tervikule, vaid väiksematele NATOdele NATO sees. Samamoodi ei saa me enam loota oma heaolu garandina Euroopa Liidule, mis võib paremäärmuslike tendentside tulemusena sootuks enam killustuda. Miski murdus minus, kui USA hääletas ÜROs koos Venemaa ja Põhja-Koreaga Ukraina esitatud ja tema enda pinnal toimuvat agressiooni hukka mõistva resolutsiooni vastu. See ei ole enam see riik ja need põhimõtted, mille järgi oleme Ühendriike pärast Teist maailmasõda tundnud.

Soomlaste NATOsse astumine kõrvaldas justkui viimase põhimõttelise takistuse Eesti ja põhjanaabri ühinemise teelt. Tõepoolest, uue aja ohte silmas pidades pole arutelu kahe riigi liidu loomise teemal mingi ajaviiteks õhu võngutamine, vaid pakiline julgeolekuküsimus.

Kui Soome politsei ja piirivalve eriüksuslased laskusid helikopteritelt märulifilmide kangelastena alusele Eagle S ja selle arestisid, vaatasime meie siin Eestis põhja poole varjamatu imetlusega. Järgnesid pikad arutelud võimetusest ise midagi sarnast korraldada, aga ka Eesti mereväe kordades kehvemast olukorrast.

Läänemeri sisemereks

Ent mõelgem siit edasi – kui Soome ja Eesti olekski üks riik, kaoks üldse igasugune vajadus arutleda mingite rahvusvaheliste- ja territoriaalvete küsimuse üle, sest Soome laht oleks meie sisemeri. Siia ei pääseks meie loata ükski Vene mereväe alus ega varilaevastiku tanker. Sama kehtib taeva kohta – Soome lahel puuduks ka rahvusvaheline lennukoridor, mida venelased kasutavad praegu Kaliningradi ja mujale lendamiseks. Ka siin tuleks siis rakendada uued kokkulepped ja neid mõlemalt poolt järgida

Eestit ja Soomet on terve meie taasiseseisvumise järgse aja iseloomustanud erinev välispoliitika Venemaa suunal, sest soomlased olid pigem leebemad ja otsisid alati kokkuleppeid. 2022. aasta agressioon Ukrainasse kõrvaldas erimeelsused täielikult ja Soome otsus sulgeda piir Venemaaga viitab isegi Eestist karmimale lähenemisele. Seda otsustasid soomlased 2023. aasta novembris ja sisuliselt 24 tunni jooksul ilma pikema sisepoliitilise aruteluta. Nii anti idanaabrile selge ja valus sõnum.

Seega polegi ühinemiseks põhimõttelisi takistusi peale nende, mis asuvad sügaval meie peas ja identiteedis. Jagada oma riiki suurema vennaga kõlab küllap paljudele ohtlikult, ent emotsionaalse barjääri ületamiseks piisaks ratsionaalsest mõtlemisest. See vend on vähemalt meie oma veli, lähedane sugulane! Ajalugu näitab, et alati on olemas ka halvad valikud.

Kaks riiki ühes

Väikeriigid peavad suutma olla tugevad nii NATOga kui ka NATOta. Me oleme nagu kaks soome-ugri saarekest globaalsel ulgumerel, sestap sobiks ehk võrdluse toomine meie enda Saaremaa ja Hiiumaaga. Pikalt on räägitud Saaremaa ja mandri vahelisest püsiühendusest, ent olles ise Saaremaal elanud ja töötanud, usun, et rohkem oleks vaja silda Hiiumaa ja Saaremaa vahele. Püsiühenduse korral piisaks kahe saare peale ka ühest haiglast, mis suudaks olla mõlemast praegusest kindlasti võimekam. Paremini ja tõhusamalt saaks korraldada nii koolivõrgu, kiirabi, päästjate, politsei kui ka muu taristu ülesehituse ja juhtimise. Lõppkokkuvõttes tuleks rohkem turiste nii Saaremaale kui Hiiumaale, kus pole senini ühtki spaad.

Eesti olekski selles võrdluses nagu Hiiumaa ja Soome Saaremaa – nemad on küll meist suuremad ja tugevamad, ent koos toimetamine ei muudaks väekamaks üksnes Eestit, vaid kindlasti ka Soomet. Samamoodi teeks ühendus Hiiumaaga tugevamaks Saaremaa. Ei maksa unustada ka fakti, et Soomes elab 55 000 eestlast, aga ka Eestis 9000 soomlast. Ehkki riikidevahelisele liikumisele pole enam ammu mingeid piiranguid, oleks asjaajamine kõigi jaoks ühise riigi kodanikena tänasest võrreldamatult lihtsam.

Eesti olekski selles võrdluses nagu Hiiumaa ja Soome Saaremaa – nemad on küll meist suuremad ja tugevamad, ent koos toimetamine ei muudaks väekamaks üksnes Eestit, vaid kindlasti ka Soomet.

Loomulikult ei kõnele ma praegu unitaarriigist, vaid Soome ja Eesti föderatsioonist, mis jätaks ühise riigi mõlemale osale ulatusliku autonoomia. Parim näide eeskujuks on Šveits, mis nimetab end küll konföderatsiooniks, ent on tegelikkuses siiski pigem föderatsioon.

Eestil ja Soomel oleks jätkuvalt eraldi põhiseadused, parlamendid, maksu- ning haridussüsteemid. Siin oleks ametlik keel eesti, teisel pool lahte soome keel. Föderatsiooni kahe liikme maksusüsteemid konkureeriksid omavahel, ent küllap leiaksime ühiselt ka oma eelarvetele parema tasakaalu.

Eesti ei vajaks oma tuumajaama

Eksisteeriks ka föderaalvalitsus ja -parlament ning ühised maksud, millega rahastada riigikaitset ja välispoliitikat, sotsiaalvaldkonda, aga ka suuri transpordi- ja taristuprojekte. Nõnda oleks föderatsioonil ühised relvajõud, maailmas toimetaksime ühe riigina ning tõenäoliselt oleks Helsingi-Tallinna tunneli valmisehitamine lihtsam kui iial varem, nagu ka ligipääs Soome odavamale elektrienergiale. Äsja saime teada kavatsusest rajada naaberriiki veel üks tuumajaam, võib-olla ei olekski meil siin Eestis enam tungivat vajadust nokitseda põlve otsas tuumatehnoloogiate kallal, mis veel mitte kusagil ei tööta? Soomlastel on kogemusi kamaluga rohkem.

Pikas perspektiivis võidaksid soomlased Eestiga liitumisest vähemalt sama palju kui eestlased. Jah, me saaksime osa nende kordades võimsamast sõjalisest jõust, ent meiegi oleme ses vallas kõvasti edenenud. Eestis on kõrgelt arenenud tehnoloogiasektor ja viimastel aastatel on jõuliselt kasvanud ka kaitsetööstus. Mõlema huvides on olla globaalsel areenil tõsiseltvõetavam jõud ja ühe riigina me seda ka saavutaks. Meie elatustaseme erinevused on kahanemas, see ei tohiks olla ületamatu takistus.

Ent kõige olulisemana muutuks Eesti pärast Rail Balticu valmimist Soome jaoks eelkõige transpordikanalina tõeliseks väravaks Euroopasse. Majanduste sidumine annab efekti, mis ületab oluliselt kahe riigi praeguste SKTde summa. Ka Soome osa maailma majanduses on ju järjepidevalt kahanenud – veel 2003. aastal oli see 0,45 protsenti, 2013. aastal 0,35 protsenti ja tunamullu 0,30 protsenti.

Ent kõige olulisemana muutuks Eesti pärast Rail Balticu valmimist Soome jaoks eelkõige transpordikanalina tõeliseks väravaks Euroopasse.

Eesti piima ja teravilja jagub oluliselt suuremale hulgale kui meie väike rahvas, isevarustatuse tasemelt ületame oluliselt ka Soomet. Suurem koduturg parandaks oluliselt võimalusi Eesti põllumajandussaaduste müümiseks põhja poole lahte. Soomlane on eestlasest palju lojaalsem kodumaisele kaubale, küllap aitaks ühine riik ka Eestis kasvatatut neile omaseks muuta.

Juba praegu pole meie toiduainete suurim eksporditurg mitte Läti, nagu mõni ehk ekslikult arvab, vaid ikka Soome. Majanduslikult on kahe riigi tööstus niikuinii läbi põimunud, Soome investeeringuid näeb siin kõikjal ning järjest sagedamini on ka Eesti ettevõtjad teisel pool lahte jala maha saanud. Üks riik hoogustaks protsessi. Ja Euroopast väljaspool teatakse meid ikka kui Põhjamaa riike.

Föderatsiooni ministeeriumid saaks jagada Helsingi ja Tallinna vahel sõbralikult ära, ka sellega saavad vennad vast hakkama. On aeg hakata ühisriigi mõtte üle tõsiselt mõlemal pool lahte arutama, sest isegi parima tahtmise korral võtaks selleni jõudmine aastaid. Ja kuidas võiks Soome-Eesti föderatsiooni nimetada? Mis siin ikka leiutada, just täpselt nii võikski! Kui peaksime jõudma ükskord lipuvärvide üle vaidlemiseni, küllap siis on rahvas oma jah-sõna juba öelnud. Ja midagi on ka juba paigas – hümni üle ei pea üldse arutama!