ÜLO KIVINE ⟩ Eesti Soomega liitumise ootamatud efektid

On aeg hakata ühisriigi mõtte üle tõsiselt mõlemal pool lahte arutama, sest isegi parima tahtmise korral võtaks selleni jõudmine aastaid. Foto: Erik Prozes

Korralikus positsioonisõjas on vähemalt kolm kaitseliini ja kui esimene ehk NATO koos USAga enam ei pea, loodame teisele ehk NATO-le ilma USAta, ent kui ka see peaks lagunema, võiks jääda veel üks – meie, eestlased, koos soomlastega, kirjutab Ülo Kivine.

Ma ei panustaks enam üleliia NATO-le kui suurele ja võimsale tervikule, vaid väiksematele NATOdele NATO sees. Samamoodi ei saa me enam loota oma heaolu garandina Euroopa Liidule, mis võib paremäärmuslike tendentside tulemusena sootuks enam killustuda. Miski murdus minus, kui USA hääletas ÜROs koos Venemaa ja Põhja-Koreaga Ukraina esitatud ja tema enda pinnal toimuvat agressiooni hukka mõistva resolutsiooni vastu. See ei ole enam see riik ja need põhimõtted, mille järgi oleme Ühendriike pärast Teist maailmasõda tundnud.

Soomlaste NATOsse astumine kõrvaldas justkui viimase põhimõttelise takistuse Eesti ja põhjanaabri ühinemise teelt. Tõepoolest, uue aja ohte silmas pidades pole arutelu kahe riigi liidu loomise teemal mingi ajaviiteks õhu võngutamine, vaid pakiline julgeolekuküsimus.