BORIS KIRT ⟩ Tuulikud ja päikesepaneelid: maksufestival meie energeetikas

Hübriidpargis toodavad elektrit kõrvuti tuulikud ja päikesepaneelid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Analüüsides roheenergia sildi all meile pealesurutavat ideoloogiat, tekib küsimus: kas meie riigiisad ja -emad ikka teavad, mis selle taga tegelikult peitub, küsib majandusteadlane Boris Kirt.

Koalitsiooni kitsarinnaline, tagatoas leiutatud rohepoliitika laastab kõrgustesse pürgiva elektri hinnapoliitikaga nii meie majandust kui ka inimeste elujärge. Roheenergia sildi all püüavad kliima- ja majandusministeeriumi utoopilised tulevikunägemused õilistada meie tohutult kasvavat tööstuspotentsiaali ja sellest tulenevat energiavajadust.

Eestis oli eelmise kümnendi elektri tarbimine suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 8–9 TWh aastas. Seega on kliima- ja majandusministeeriumi 2035. aastaks ennustatav 18,5 TWh tarbimismaht tegeliku vajadusega võrreldes pea kaks korda üle dimensioneeritud. Kas seda tehakse selleks, et olla meelepärane tuuleparkide arendajatele ning põhjendada nende subsideerimist? Või on selle taga hoopiski mingid järjekordsed mahhinatsioonid ja manipulatsioonid? Igal juhul tundub, et selline meeletu energiavajaduse tõusu prognoosimine on samasugune kobarkäkk, nagu see oli meretuuleparkide 2,6 miljardi euro suuruse subsiidiumi väljakäimine peaministri poolt.