RAINER SAKS ⟩ Põhjakorealaste laadungid ei lõpe: selgus uus sõdurite arv, kes on saadetud Venemaale

Põhja-Korea sõdurid. Foto on illustratiivne. Foto: STR / AFP/Scanpix

• USA ja Ukraina on leppinud kokku maavarade leppes.
• Venemaa üritab oma läbirääkimiste positsiooni maksimaalselt suureks bluffida.
• Põhja-Korea on saatnud Venemaale jaanuari ja veebruari jooksul täiendavaid vägesid.

Lõuna-Korea luure teatas, et Põhja-Korea on saatnud Venemaale jaanuari ja veebruari jooksul kokku tuhat sõdurit täiendavaid vägesid, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks olukorrast rinnetel.

Vähemalt esialgne maavarade lepingu kokkulepe on Ukraina ja USA vahel olemas ja võib arvata, et allkirjastamine toimub veel sellel nädalal Washingtonis. Arvestades seda, et mõlemad lepingu osapooled ei ole kõige lihtsamad inimesed, võib veel midagi muutuda ning arvestada tuleb seda, et iga leping on tegelikult olemas alles siis, kui see ka jõustatakse.

Ukraina valitsus on nüüdseks meedias avaldatud lepingu teksti heaks kiitnud ning kokkuvõttes on see Ukraina ja USA hinnata, kas leping sobib neile või mitte. Venemaale maavarade leping mitte mingil juhul ei meeldinud ja lepingu protsessi üritati omapoolse lepingu ettepanekutega läbi kukutada. USA president üritas Venemaa valu leevendada lubadusega, et USA võib tulevikus ka Venemaa käest haruldasi muldmetalle ja mida kõike veel osta, kuid seda avaldust ei võta Venemaal mitte keegi tõsiselt.

Ukraina jaoks oli kõige suuremaks probleemiks, et USA ei soovinud seoses maavarade lepinguga anda Ukrainale selgeid julgeolekugarantiisid. Teisalt on selge, et kui see leping jõustub, avab see Ukrainale ikkagi tee USA julgeoleku garantiide saavutamiseks ning ühtlasi võimaldab Ukrainal kindlaks määratud tingimustel taotleda USA-lt vajadusel ressursse sõjategevuse jätkamiseks. Ukraina president teatas eile, et vaherahu ja rahuläbirääkimised on võimalikud ainult siis, kui Ukraina on saanud endale julgeolekugarantiid.

Venemaa välisminister teatas omakorda eile, et Venemaa ei ole nõus lõpetama sõjategevust praegusel rindejoonel. Venemaa välisministri sõnad tähendavad, et Venemaa nõuab nelja oblasti – Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni – täielikku üleandmist Venemaale. Mäletatavasti on Venemaa eelnevalt need kuulutanud enda territooriumiks ning viinud vastava paranduse sisse oma põhiseadusesse. Krimmist kõnelemist väldib Venemaa täielikult. Nelja oblasti täielik okupeerimine tähendaks ühtlasi platsdarmi saamist Dnepri läänekaldal ning sellega avataks soodne võimalus agressiooni jätkamiseks tulevikus.

Venemaal teatakse, et sellega ei ole keegi nõus ja armee ei suuda seda territooriumi vallutada. Venemaa lihtsalt üritab oma läbirääkimiste positsiooni maksimaalselt suureks bluffida. Sellega reflekteeritakse ka USA nõudmist, et Venemaa peab millestki loobuma. President Trump teatas eile üsna otse, et kui Ukraina loobub NATO liikmelisuse taotlusest ja osast territooriumist, siis peab ka Venemaa territooriume loovutama. Venemaa üritab seega välja mängida olukorra, kus nad loobuvad vaid ilma sisuta nõudmistest ning reaalselt mitte millestki loobuma ei pea.

Venemaa välisminister kordas ühtlasi Venemaa levitatud narratiivi, et 2022. aastal oli rahukokkulepe Ukraina ja Venemaa vahel Istanbulis saavutatud, aga Suurbritannia peaminister Boris Johnson nurjas selle. Tegemist on taas katsega hägustada tegelikku olukorda ning kujundada arvamust, justkui lasid lääneriigid käest võimaluse sõlmida soodne leping ning nüüd tuleb leppida halvemaga.

Plahvatused Venemaa ja Ukraina pinnal

Ukraina kindralstaap teatas, et üleeilse droonirünnakuga tabati naftat transportivat torujuhet ja naftarafineerimise tehast Tuapse sadamas Musta mere ääres. Tegemist on ekspordiks töötava tehasega. Krimmis tabasid droonid sihtmärke Saki ja Katša sõjaväe lennuväljadel.

Vene armee tänaöine droonirünnak põhjustas väiksema tulekahju Kiievi piirkonnas.

Olukord rinnetel

Rinnetel püsib Vene armee pealetungi aktiivsus eelnevate päevadega sarnasel tasemel. Taktikaline lennuvägi tegutseb aktiivselt ja kõrge püsib ka päevas tehtavate droonirünnakute arv. Vene armee suurtükiväe aktiivsus on aga võrreldes varasemate aastatega palju madalam.

• Kurski suunal üritab Vene armee väiksemate infooperatsioonidega levitada ideed, et Venemaa juhtkond ei pea hetkel vajalikuks Ukraina vägede väljatõrjumist Venemaa territooriumilt, kuna läbirääkimiste ajal saadakse see kerge vaevaga tagasi. Päriselus see kindlasti tegelikkusele ei vasta ning Vene armee jätkab maksimaalseid pingutusi, et kiiresti edasi tungida. Tegemist on Pokrovske kõrval tähtsuselt teise rünnakusuunaga. Suurt edu eilsed rünnakud ei toonud. Lõuna-Korea luure teatas, et Põhja-Korea on saatnud Venemaale jaanuari ja veebruari jooksul kokku tuhat sõdurit täiendavaid vägesid. Luureinfo põhjal kestab pidevalt uute vägede ettevalmistamine Venemaale saatmiseks.
• Viimase kolme päeva jooksul on Vene armee rünnakute aktiivsus Harkivi suunal olnud veidi kõrgem kui varasemate kuude jooksul. Ukraina üksused on kõik rünnakud seni tõrjunud.
• Kupjanski ja Lõmani suunal kestavad Vene üksuste rünnakud, kuid nende intensiivsus püsib, võrreldes varasemaga, oluliselt madalamal. Siverski suunal toimus eile vaid üks Vene armee rünnakukatse. Kogu piirkonnas olulisi muutusi rindejoones ei ole.
• Bahmuti ümbruses Vene armee rünnakute arv veidi tõusis, kuid olukorras muutusi see ei põhjustanud. Toretske linnas on Vene armee rünnakud endiselt aktiivsed. On teateid Ukraina armee vasturünnakutest. Kokkuvõttes käivad lahingud linna piirides ning väga suuri muutusi toimunud ei ole.
• Pokrovske suunal kasvas eile Vene armee rünnakute arv. Selle põhjuseks on ilmselt Ukraina armee sagenenud rünnakud, mille tulemusel on Vene armee viimase kahe nädala jooksul kaotanud terve rea positsioone ning üritab neid uuesti tagasi saada. Halvasti ette valmistatud rünnakud on toonud kaasa kaotuste tuntava kasvu. Kokkuvõttes ei ole, vaatamata mõlema poole aktiivsele tegevusele, rindejoones väga suuri muutusi. Donetskist edela suunas on Vene armee pealetungi intensiivsus veelgi kasvanud ja Ukraina armee on veidi taandunud Velika Novosilka asula piirkonnas.
• Lõunarindel olid Vene üksused tavapärasest veidi aktiivsemad, kuid muutusi rindejoones see kaasa ei toonud.