MEELIS SAAREPUU ⟩ Kas Eesti nurgas varitseb julgeolekurisk, millele polegi lahendust?

Eesti-Venemaa idapiiril Piusa kordoni vastutusalal. Foto: Marko Saarm

Miks ei võiks Kagu-Eestit tervikuna vaadata kui piirkonda, mille roll on Eestit väliste ohtude eest kaitsta? Oluline on muidugi, et ka teised Eesti piirkonnad sellest aru saaksid ja siinsete inimeste rolli kogu Eesti turvalisuse tagamisel hindaksid, kirjutab Meelis Saarepuu, Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht ja TÜ magistrant õppekaval «Muutuste juhtimine ühiskonnas».

Kagu–Eesti piirialadel, Misso lähedal Siksälä kalmetel tehtud arheoloogiliste kaevamistega on avastatud märke kadunud etnosest, kes elas selles piirkonnas 13. kuni 16. sajandil. Võrumaal ega ka mujal Eestis, ei pandud pärast maa vallutust ja ristiusustamist lahkunutele enam kaasa relvi ega suuremaid tarbeasju. Siksäläs seevastu maeti mehi kuni 15. sajandini relvadega. Panusteks on kirved, odad ja pronksnaastudega mõõgavööd. Julgemad hüpoteesid räägivad rahvakillust, kelle ülesandeks oli Eestimaad kaitsta idast tulevate ohtude eest.

Tänane Kagu-Eesti on hõre ja rahvastik vananeb. See on probleem, millest räägitakse juba aastaid. Väljaränne on suur ja noori jääb väheks. See pole mitte ainult sotsiaalne ja majanduslik probleem, vaid ka julgeolekurisk.