TOOMAS KIHO ⟩ Arvasime, et olime juba näinud uut ajaloo lõppu, aga seegi oli vale

Rahvas kogunes USAs Times Square'il Ukrainale toetust avaldama. 24. veebruar 2025. Foto: Milo Hess

Kolm aastat on Ukraina suur sõda kestnud ja niisama palju on meil olnud aega harjuda mõttega, et maailm on muutunud. Oleme pidanud hakkama mõistma, et ajaloo lõpp jäi ära ja tuleb tagasi pöörduda «vana hea» maailmakorra juurde, kirjutab Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

See oli teatavasti korraldus, kus riikide jõujooni kehtestati tugevama õiguse alusel, vallutuste ja sõdadega. Nendega muudeti ka riikide piire – see tava kuulutati 20. sajandi teise poole lõppaktidega üldiselt tabuks. Nüüd tuli tunnistada, et need ajad on möödas.

Tekkinud uusvana reaalsusega harjumine tõi meie ühiskondlik-poliitilise mõtte kiiresti tõdemuseni, et selline olukord tähendab uut ajaloo lõppu (jälle!), mis väljendub seisus, kus ühel pool on «kurjad» riigid, kelle vastu seisame siis meie, «head» liitlased läänes, kelle lipulaevaks, eestkõnelejaks ja -võitlejaks on Ameerika Ühendriigid. Nemad juhivad ühtlasi ka maailma võimsaimat sõjalist liitu NATOt ja kogu tulevikupanus on selle püsiva julgeolekuarhitektuuri peale üles ehitatud.