ANDREI KUZITŠKIN ⟩ «Me ju hoiatasime!» Venekeelsed kommentaariumid näitavad rašismi kriitilist taset

Vene propagandakanalid on läänes kergesti kättesaadavad. Foto on illustratiivne. Foto: Madis Veltman

Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 107. aastapäeva eelõhtul on väga oluline hinnata, kui terviklik on Eesti ühiskond Eesti riigi ajaloo, oleviku ja tuleviku hindamisel, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

On hästi teada, et ainult ühiste eesmärkidega rahvas suudab vastata aja väljakutsetele, ületada kriise ja edukalt ellu viia arengustrateegia. Kahetsusega tuleb tõdeda, et Eesti ühiskonnas on lõhe ka 33 aastat pärast iseseisvuse taastamist. Sellise lõhe indikaatoriks on täna Eesti elanike suhtumine Venemaa agressiooni Ukraina vastu.

Uuringu kohaselt, mille riigikantselei tellimisel viis 2024. aasta detsembris läbi Turu-uuringute AS, mõistis Venemaa sõjalise tegevuse hukka 95 protsenti küsitletud etnilistest eestlastest ja 55 protsenti võõrkeelsest elanikkonnast. Muude rahvuste esindajate seas peale eestlaste kasvas Venemaa sõjalise tegevuse toetuse osakaal kolme kuu jooksul üheksalt protsendilt 15 protsendini, eestlaste seas see aga ei muutunud, jäädes ühe protsendi tasemele.