VILJO VETIK ⟩ Teeme kingituse Eesti riigile ja ehitame Pärnu Kesklinna silla taas lahtikäivaks

Pärnu Suursilla avamine 1938. aastal. Esimene laev sõidab lahtitehtud silla vahelt läbi. Foto: Pärnu muuseum

Pärnu Kesklinna silla taas lahtikäivaks muutmine teeks linna märksa atraktiivsemaks, kirjutab Pärnu ettevõtja Viljo Vetik (Isamaa).

1938. aastal Pärnu Suursilla (praeguse Kesklinna silla) avamisega tähistati kahekümne aasta möödumist Eesti Vabariigi sünnist. Riigivanem koos valitsuse liikmetega avas silla, mis oli tol hetkel pikim Eestis ja loomulikult atraktiivseim oma lahtikäimise võimaluse tõttu. Silla avamine oli ühtlasi sümboolne žest ja tänu Eesti riigi sünnilinnale, kus kuulutati välja iseseisva Eesti Vabariigi sünnitunnistus.

Riigisümbol jäi paraku hilisemale sõjatandrile ette ja õhati osaliselt. Okupatsiooni ajal puudus teadmine ja seadmed, et silda lahtikäivana hoida. Vastav katse küll tehti, aga selle ebaõnnestumisel löödi käega. Viimati oli silla avamine taas päevakorral taasiseseisvumise järel 1992.–1993. aastal.