UNO SCHULTZ ⟩ Aktsendiga rootsi keel Rootsi raadios

Rootsi lipp. Foto: Tairo Lutter

Rootsis on keelenõuded muudetud nii lõdvaks, et inimestel on raske jutust aru saada, kirjutab rootsi-eesti vandetõlk Uno Schultz.

Kui eesti põgenikud 1944. aasta sügisel Eesti rannikult üle mere Rootsi sõitsid, ootas neid ees rangete keelenõuetega riik. Rootsi raadiosse tööle kandideerivad inimesed, kes hääldasid oma emakeelt päritolukandi murde päraselt, pidid enne oma keelt treenima, et see vastaks riigikeele normidele. Et kinolinale pääseda, pidid tulevased filminäitlejad oma murdelist hääldust koolutama üldkeele standardile vastavaks. Välismaalastele olid kodakondsuse taotlemiseks keelenõuded.

Nüüdisajaks on Rootsi ühiskonna keelepoliitika pendel nihkunud hoopis teise äärmusse. Alguses lubati filmidesse ja raadiosse-telesse – mis on täiesti arusaadav ja isegi tervitatav – murdepärase hääldusega rootslased. Samas juba 50 aastat tagasi kaotati – ainsa riigina maailmas – igasugused keelenõuded kodakondsuse taotlemisel. Keelenõuete tase on tänapäeval madal: selle üle kurdavad rootslased paljude välismaa taustaga arstide, ametnike ja õpetajate puudulikku keeleoskust kogedes, rääkimata väiksemat haridust nõudvatest ametitest.