LIINA LAKS ⟩ Kuidas oleme jõudnud demokraatiast «Nigeeria onude» diktatuuri?

23.01.2025, Tallinn. Valitsuse pressikonverents. Vasakult Liisa Pakosta, Kristina Kallas, Kristen Michal, Lauri Läänemets. Foto: Tairo Lutter

Umbes poolteist aastat on veeretatud Kristen Michali – Yoko Alenderi juhtimisel imelist energeetikapoliitikat, mille kohta ütles kõige paremini Michal ise – numbrimaagia. Ehk parteide projekt, kus mingid numbrid reaalselt kokku ei jookse, aga kindlasti peab rahvas seda musta kasti uskuma ja kindlasti palju-palju raha mitmekümneks aastaks selle alla panema, kirjutab majandusajakirjanik Liina Laks.

Kõigepealt on vaja tuulikuid toetada, siis tuleb veel asju toetada miljardite eest, aga ärme sellest veel räägi, sest äkki selgub, et see toetusskeem polegi vajalik ega rahva jaoks mõistlik. Ärge küsige valitsuselt ometi detaile! Ärge kiusake neid! Meil on siin ju kolme partei sobing, mille sisu on see, et fantastilise elektrihinna loosungi all kandime rahva taskust raha oma soosikute taskusse ja nimetame seda vastavalt kas toetuseks, äriks või majanduse elavdamiseks. Mis siis, et numbreid ei ole ja need, mis on, ei klapi. Kes küsimusi esitab, on vaat et putinist ja külvab kaost.

Ja siin ei ole minu jaoks küsimus selles, missugune poliitik mulle meeldib või keda ma valin – mu töökirjeldus on olla iga poliitiku surmavaenlane. Lihtsalt praegusel juhul on küsimus selles, et elektriarve saab igaüks olenemata ideoloogilistest eelistustest.