JUHTKIRI ⟩ Valitsuse tohuvabohu elektriga

Päeva karikatuur, 22. veebruar. Foto: Urmas Nemvalts

Kliimaminister Yoko Alender teatas ootamatult neljapäeval, et loobutakse meretuuleparkide toetamisest kuni 2,6 miljardi euro ulatuses, sest avalikkusele väljakäidud arvutused on olnud vigased.

Selline kahtlus on olnud üleval pikemat aega, et nende numbritega midagi ei klapi. Kahjuks on kinnitust leidnud Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburgi kriitika, et nii olulisi otsuseid tehakse olematute analüüside pealt.

Arvutuste põhjalikke lähteandmeid on ministeeriumist korduvalt küsitud. Kuna elektrihind on muu hulgas tööandjate jaoks elulise küsimusega, siis on Eesti Tööandjate Keskliit tellinud ühelt Põhjamaa juhtivalt konsultatsioonifirmalt Eesti energiatootmise tuleviku mudeldamise, mis peaks valmima kuue nädala pärast. Teisisõnu, tööandjad on hakanud tegema riigi tegemata tööd.

Paratamatult jääb õhku kahtlus, et kui juba meretuuleparkide rajamise ja 2,6-miljardilise riigipoolse toetuse aluseks vajalikud arvutused olid valed, siis mis kõik veel võib vale olla?

Nüüd asub kliimaministeerium analüüsima, kas meretuuleparke saaks rajada mingil muul moel. Vähempakkumine lubati välja tuua järgmise aasta alguses. Eestile antud meretuule toetamise riigiabi luba kaotab aprilliks kehtivuse, seega selle loaga järelikult meretuuleparke ehitada ei saa. Seega tuleb kas taotleda uus luba või jääb toetus ära. Rahandusminister Jürgen Ligi on kinnitanud, et uus luba taotletakse.

Paratamatult jääb õhku kahtlus, et kui juba meretuuleparkide rajamise ja 2,6-miljardilise riigipoolse toetuse aluseks vajalikud arvutused olid valed, siis mis kõik veel võib vale olla?

Tähelepanuväärne on seegi, et valitsuse otsus meretuuleparkide kava praegu lõpetada järgnes eelmisel päeval avalikustatud välismaise superinvesteeringu teatele. Nimelt teatas kolmapäeval Enefit Green, et on sõlminud meretuulepargi arendamise leppe Jaapani hiiglasliku investeerimiskorporatsiooni Sumitomoga. Kuna Enefit Greeni investorite seas on palju eestlasi, siis oleks see uudis olnud hea uudis neile kõigile. Kuid järgmisel päeval järgnenud uudis aprilliks kavandatud oksjoni edasilükkamisest ja toetuse tühistamisest vähendab kindlasti Sumitomo huvi. Kui valitsus tõmbab niimoodi vaiba alt riigi enamusosalusega ettevõttelt, siis mida peavad arvama eraettevõtjad?

Kliimaminister Yoko Alender on teatanud, et tema tagasi astuda ei kavatse, vaid kavatseb töötada selle nimel, et «Eesti energiamajandus oleks jätkusuutlik, taskukohane ja kindel». Kas meil on põhjust seda peale toimunud tohuvabohu uskuda? Paraku mitte!

Meenutame veel, et kliimaministrina töötas veel seitse kuud tagasi praegune peaminister Kristen Michal ja ministeeriumi kantsler oli veel vähem kui kuu eest praegune riigisekretär Keit Kasemets.

Niisiis on probleem palju laiem kui mõne ministri personaalküsimus ning pelgalt Alenderi väljavahetamine Alender2 vastu seda ei lahendaks, ehkki ka tema ametisse jätmisest pole oodata midagi head. Valitsuses on energeetika teemal juba tükk aega valitsenud segadus. Omaaegne otsus, et aastaks 2030 peab kogu Eesti elektritarbimine olema kaetud taastuvenergiaga, on selgelt maailmavaateline. Me vajame aga selgust, kas see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas ning millist hinda me hakkama maksma? Sellest sõltuvad nii energeetikaalased otsused kui ka elanike ja ettevõtete kindlustunne.

Eesti Energia eksjuht Hando Sutter ütles Kuku Raadios, et esimese asjana tuleb taastada usaldus kogu protsessi vastu.