10 Ukraina sõja õppetundi Eestile

Ukraina rahva kannatused on meile andnud ettekujutuse, milline on tänapäeva sõda, aga ka arusaama, mida teha sõja ennetamiseks ja selle kahjude vähendamiseks.  Foto: Anatolii Stepanov/AFP/ Scanpix

2022. aasta 24. veebruaril ärkasin ma Kiievis plahvatuste peale – kogemus, mille osakssaamist minu põlvkonna eurooplasele väga vähesed uskusid. Aga oleks võinud uskuda. Ajalooprofessori Enn Tarveli juba 2007 öeldu, et küsimus pole selles, kas venelased tulevad tagasi, vaid selles, millal nad tulevad, sai Ukraina osas kinnitust. Eesti jaoks pole see seni täide läinud. Mida on meil praegusest sõjast õppida, et ei lähekski?

Eesti on suutnud suurepäraselt ära kasutada lühikest ajahetke ja saanud maailma võimsaimate alliansside, NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Nii on meil siin tsivilisatsioonilaamade piiril – Viimases Lahkes Majas, kui kasutada J. R. R. Tolkieni väljendit – päris mugav olnud elada. Oleme jõukamad kui kunagi ajaloos ja meie turvatunne oli vähemalt Vene täiemahulise agressiooni alguseni 2022 ka üsna tugev.

Aga piiriala tektoonika võib iga hetk muutuda, siin pole midagi püsivat. Aeg, mis meile antud ükskõik millisele muutusele reageerimiseks, on alati ülinapp.