Veiko Spolitis ⟩ Kas Lätis tuleb valitsusremont enne KOVi valimisi?

Kaader animafilmist «Flow». Foto: Filmikaader

Nagu eelmisel aastal ennustasin, oli Läti Panga presidendi Mārtiņš Kazāksi teekond teisele ametiajale konarlik. Kohalike omavalitsuste valimiskampaania on alanud ja lahkarvamused valitsuses on saanud ilmsiks sellise tasemeni, et juba arutatakse võimalikke ministrite vahetust. Läti animafilmi «Flow» («Vooluga kaasa») võidukäik jätkub ja elektrisüsteemide sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrivõrguga möödus sujuvalt, kuigi Latgales oli tunda Kremli infooperatsioonide mõju. Ettevalmistust valimisteks on tunda pidevates sotsioloogilistes uurimustes, mis näitavad valijate valikuid enne valimisi. On mõningaid üllatusi, kuid üldises pildis Läti poliitiline maastik ei ole muutunud, sest 29 protsenti valijaist vastavad juba kolmkümmend aastat oma eelistuste kohta, et nad ei tea, keda valida. Lätist annab ülevaate politoloog Veiko Spolitis.

Läti Panga presidendi valimine osutus keerulisemaks, kui seda keegi võis arvata. Kollane meedia oli vahepeal varmas teatama, et suutmatuse tõttu kokku leppida valitsus kukub, ent siiski valiti pärast kahekuulist lehmakauplemist 67 poolt- ja 18 vastuhäältega Mārtiņš Kazāks teiseks ametiajaks. Läti panga presidendi poolt ei hääletanud valitsuskoalitsioonis asuv Roheliste ja Põllumeeste Liit, kelle kurikuulus rahastaja ja pidev peaministrikandidaat Aivars Lembergs väidetavalt oli tegelikkuses tohuvabaohu autor olnud. Peaminister Uue Ühtsuse erakonnast koos Progressiivsetega pakkusid taktikaliselt eri kandidaate ja massiteabevahendites tõlgendati valitsuse ja parlamendi võimetust uus Läti Panga president valida kui valitsuskoalitsiooni lõpu algust. Selle sõnumi võttis kiiresti üle opositsioonis asuv Ühendnimekiri, kelle hääled aitasid Mārtiņš Kazāksil jätkata Läti Panga presidendi teisel ametiajal. Kõneluste käigus ei vaibunud erakondade üksteisele ärategemine ja praeguseks arutatakse lisaks sotsioloogiliste küsitluste üle arutamisele avalikult võimalikku valitsuse uuenduskuuri.

Transpordiministri koht on olnud kuum peaminister Evika Siliņa valitsuse algusest saati. Lisaks transpordiala probleemidele ja Rail Balticu epopöale valitseb rahulolematus ka regionaalministri ja majandusministri tööga. Valitsuse töö on kohmakas ja ettevõtjate rahulolematus Läti riigi ülebürokratiseerimisega on põhjendatud. Aastaid on räägitud haldusreformist, mis on paberile jäänud, ja Eestile sarnase X-teeni pole jõutudki. Selle asemel hoiavad eri ametid oma isiklikest andmebaasidest kinni, informatsioonile pole võimalik tsentraliseeritult ligi pääseda ja ettevõtjate ja tavakodanike rahulolematus riigi võimekuse puudumisega tõuseb.