MARET BERGSTRÖM ⟩ Kuidas nüüd meeldib – kes hakkab järgmiseks tuulikute ohvriks?

Maal elavate inimeste vastuseis tuulikutele sildistatakse kiirelt NIMBYks – isekaks «mitte-minu-tagahoovis» suhtumiseks. Foto: Pixabay

Rohepööret esitletakse kui sammu inimkonna jätkusuutlikuma ja õiglasema tuleviku suunas. Kuid kelle arvelt see toimub, küsib Haljala valla kogukonna liige Maret Bergström.

Eestis näeme üha enam, et taastuvenergia arendamine ei puuduta kõiki võrdselt – linnades elavad ja tavaliselt ka jõukamad saavad rohepöörde hüvesid, samal ajal kui maaelanikele jäävad selle varjuküljed.

Maapiirkondadest kaovad elutähtsad teenused – koolid, raamatukogud, postkontorid –, ent tuulikute püstitamine ei tunne kompromisse. Kui planeeritakse tuuleparke, analüüsitakse põhjalikult nahkhiirte ja üraskite elutingimusi, kuid kohalike inimeste tervisemõjud ja elukeskkonna halvenemine ei pälvi samaväärset tähelepanu. Mürareostus, kinnisvarahindade langus ja visuaalne reostus on mured, mida otsustajad kipuvad eirama.