KALEV VILGATS ⟩ Tervet mõtet on hädasti vaja, samuti mõttekaaslasi

Eesti Vabariik 104 tähistamine Pärnus. Foto: Urmas Luik

Mõistagi ei sünni riik ühe manifesti või iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemisest ja riigi tekkeks on vaja rida teisi, kaalukamaid eeldusi ning tegevusi. Kuid 1918. aasta Pärnust avaneb meile sootuks teine pilt, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Kalev Vilgats.

Endine riigikohtunik ja riigiõiguse korüfee Rait Maruste kirjutas Postimehes («Millal loodi Eesti riik?»,13.02), et kujunenud olukorrast tingituna loeti manifest kõigile Eestimaa rahvastele esimest korda avalikult ette Pärnus. See on andnud Pärnule alust tutvustada end Eesti Vabariigi sünnilinnana. Sellepärast peab Pärnu ka vabariigi aastapäeva kahel päeval. Sel aastal taaslavastatakse näitleja ja lavastaja Peeter Tammearu eestvõttel 23. veebruari õhtul ammused sündmused, kui Hugo Kuusner luges tõrvikute valgel Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvusmanifesti.

Mõistagi on Marustel õigus, et riik ei sünni ühe manifesti või iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemisest ja riigi tekkeks on vaja rida teisi, kaalukamaid eeldusi ning tegevusi. Jah, siin pole vaielda midagi, sest eks oma kooliajal on pea igaüks kuulnud riigi definitsiooni, kuid asetades 23. veebruaril 1918 Pärnus toimunu tollasesse ajaloolisse konteksti, avaneb meile sootuks teine pilt. Kaasaegsete mälestustest ja hiljem vabariigi ajal ilmunud kirjeldustest viivulises ajakirjanduse kirjasõnas rullub lahti pilt rahva suurest Ootusest (siin on paslik kirjutada seda sõna suure tähega).