Lihtsustatult selgitades – tegemist on valdkonnaga, mis vajab süsteemide nagu pumplate, reoveepuhastite, torustike jm rajamiseks ning töös hoidmiseks igal aastal miljoneid eurosid. Kuid Eestis ei ela igal pool piisavalt inimesi, kes suudaksid need investeeringud kinni maksta. Seni on lõviosa arendustest tehtud ära Euroopa Liidu toel, kuid need toetused on lõppemas.
Vee-ettevõtete reformi puhul ei seisne küsimus ainult selles, kuidas sektor peaks tulevikus korraldatud olema, vaid ka selles, kuidas tagada teenuse jätkusuutlikkus, kvaliteet ja mõistlik hind olukorras, kus Euroopa toetusi enam juurde ei tule. Samal ajal on vee-ettevõtetel ka üha suurem surve täita karmistuvaid keskkonna- ja ohutusnõudeid.