Kaitsekulutuste tõstmise vajadus on igale eestimaalasele arusaadav ja enesestmõistetav põhjus püksirihma pingutamiseks. Ometi on ühiskonnas tekkinud arvestatav dissonants – riigiisade sõnad ja teod ei tundu kuidagi kokku minevat.
Ajal, kui majandus on 11 kvartalit järjest langenud, ettevõtted teatavad suurkoondamistest ja pidevad uued maksutõusud panevad inimesi muretsema oma toimetuleku pärast, nauditakse teatud sektorites riigieelarvest tulevat kopsakat toetusraha. Kõigi eestimaalaste nägemuses peaks riigi selge fookus olema meie kaitsevõime tõstmine ühiskonna kõigis aspektides. Ometi tegeleb riigisektor hea-tuju-poliitikate väljakuulutamise ja ellurakendamisega, ning ettevõtetele täiendava bürokraatiakoorma asetamisega.