:format(webp)/nginx/o/2025/02/17/16662671t1h95c7.jpg)
- Saudi Araabiasse saadetav Venemaa delegatsioon on kindlasti tõsiselt võetav.
- Prantsusmaa president koondab Euroopa riike.
- Järgnevate päevade jooksul on väga suur Vene armee raketirünnakute oht.
Et Ukraina president saabus niivõrd otsustaval ajal visiidile Araabia Ühendemiraatidesse, viitab võimalusele, et Saudi Araabias lähipäevil algav Venemaa ja USA läbirääkimisdelegatsioonide kohtumine võib üle kasvada millekski enamaks, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
USA jätkab väga energilist tegutsemist. Näib, et omaette taktikaline eesmärk on suruda kõigile peale intensiivne tempo rahuprotsessi kiireks käivitamiseks, jätmata kellelegi aega pikemalt järele mõelda ja venitada või initsiatiiv üle võtta. See kõik ei tähenda, et USA juhid teavad, kuidas kogu protsess lõpuni kulgeb. Võib olla kindel, et meedias on palju müra, spekulatsioone ja paanikat, mis ei kajasta reaalseid protsesse. Selles sõnumite džunglis ei suuda isegi Venemaa pidevalt kaasa joosta.
Ukraina president lahkus Münchenist visiidile Araabia Ühendemiraatidesse. Ühendemiraadid on aidanud Ukrainal vahendada mitmeid vangide vahetusi ning külastus on seega loomulik. Et Ukraina president saabus niivõrd otsustaval ajal sellele visiidile, viitab võimalusele, et Saudi Araabias lähipäevil (ilmselt teisipäeval) algav Venemaa ja USA läbirääkimisdelegatsioonide kohtumine võib üle kasvada millekski enamaks. USA riigisekretär sõnas, et lähemad päevad näitavad, kas Venemaa on päriselt valmis rahuläbirääkimisteks. Saudi Araabiasse saadetav Venemaa delegatsiooni koosseis on kindlasti tõsiselt võetav ja ei ole mõeldud lihtsalt taktikaliselt aega venitama, aga kindlasti ei kavatse Venemaa jätta muljet USA survele järeleandmisest.
Prantsusmaa president näitas üles tänuväärset initsiatiivi ja nii kogunevad osa Euroopa riikide valitsuste juhid Pariisi olukorda arutama. Kahjuks nimetatakse meedias seda kriisikohtumiseks, millega on kohtumise võimalik positiivne efekt muudetud juba ette minimaalseks.
Ühendkuningriigi peaminister teatas valmisolekust viia oma relvajõud Ukrainasse rahulepinguid tagama. USAga võrdväärne positsioon on saavutatav ainult juhul, kui suudetakse pakkuda omapoolseid tugevaid panuseid.
Tšehhi vabariigi president teavitas Müncheni konverentsi ajal, et tšehhide alustatud initsiatiivi abil on Ukrainale antud üle 1,6 miljoni suurtükimürsu. Tegemist on Venemaa standardile vastava laskemoonaga, mida Ukraina armee kasutab laialdaselt. Tšehhid on näidanud ennast võimeka tegijana rahvusvahelise relvatööstuse turgudel. Selle protsessi finantseerimisel on osalenud paljud Euroopa riigid. Tšehhi president lubas protsessiga jätkata. Kuna Ukraina on vahepeal suutnud ka ise laskemoona tootmist alustada, on olukord Ukraina kaitseväe jaoks palju stabiilsem kui veel pool aastat tagasi.
The Wall Street Journal avaldas anonüümse lääneriigi luureteenistuse info, et Venemaal on loodud uus salajane üksus, mis korraldab Euroopas (või nn läänes laiemalt) salajasi diversioonioperatsioone või rünnakuid. See üksus tegutseb Venemaa sõjaväeluure alluvuses ja olevat loodud 2023. aastal vastuseks lääneriikide toetusele Ukrainale. Avaldatud lugu ja allikas on väga kummalised. Taolised üksused loodi juba Nõukogude Liidu ajal ning Venemaal on need kogu aeg olemas olnud ja tegutsenud. WSJ lääneriikide luure allikas aga esineb narratiiviga, mis üks-üheselt kordab Venemaa mõjutustegevuse peamisi sõnumeid.
Plahvatused Venemaa ja Ukraina pinnal
Ukraina droonid süütasid täna öösel suurema tulekahju Ilski naftarafineerimise tehases Krasnodari krais (Põhja-Kaukaasia). Venemaa kaitseministeerium teatas, et täna öösel hävitati kokku 90 Ukraina drooni ja üks rakett.
Venemaa jätkab igal ööl rünnakuid Iraani droonidega. Eile õnnestus tabada Mõkolajevi linnas tsiviiltaristut, mille tulemusel jäi ilma kütteta suur osa linnast. Täna öösel oli tabamusi Zaporižžja linnas, mille kohta täpsem teave seni puudub. Venemaa ühes rünnakus kasutatud droonide arv kõigub saja ümber, millest tabamuseni jõuavad üksikud. Enamik tulekahjusid puhkeb droonirusude kukkumisest.
Olukorrast rindel
Üleeile üritas Vene armee suuremat pealetungi, milles kasutati arvukalt soomustehnikat. See tõi kaasa väga suured soomukite kaotused. Eile langes Vene armee rünnakute arv uuesti umbes poole võrra.
- Kurski piirkonnas üritas Vene armee rünnakuid soomuskolonnidega ning kandis väga suuri kaotusi. Viimaste päevade jooksul on kokkuvõttes suudetud oma positsioone ühes punktis parandada, kuid suuremas plaanis see midagi ei muuda.
- Harkivi suunal käivad positsioonilahingud Vovtšanski linna põhjapiiril.
- Kupjanski ja Lõmani linna suunal jätkusid Vene armee rünnakud, kuigi nende tempo eile veidi langes. Senise info põhjal on Vene armee suutnud ühes kohas oma positsioone pisut parandada. Siverski suunal käivad vähem intensiivsed positsioonilahingud.
- Bahmuti juures jätkasid Vene üksused ilma tulemusteta rünnakuid Tšassiv Jari linnas. Toretske suunal jätkuvad linnalahingud. Mõned positsioonid käivad käest kätte, aga suuri muutusi need liikumised kaasa ei too.
- Pokrovske suunal jätkub Vene armee aktiivne rünnak. On teateid Ukraina armee vasturünnakutest ja mõlemad armeed on üksikutes kohtades oma positsioone parandanud. Vägede paiknemises väga suuri muutusi ei ole. Donetskist edela suunas on Vene armee rünnakute aktiivsus teist päeva järjest olnud väga kõrge. Edeneda on suudetud väga vähesel määral kahes kohas.
- Lõunarindel aktiveerusid Vene armee rünnakud Orihhivi suunal, kuid tulemusteta. Mujal lõunarindel suuremaid lahinguid ei toimunud.
Tulenevalt USA ja Venemaa delegatsioonide ees ootavast kohtumisest, on järgnevate päevade jooksul väga suur Vene armee raketirünnakute oht. Võib eeldada, et droonirünnakute intensiivsus kasvab, eriti Ukraina idaosa linnadele. Rinnetel võiks Vene armee jätkata aktiivsemaid rünnakuid, kuid nende võime selles osas näib olevat kõikuv.